Värskelt valminud Eesti Juhtimisvaldkonna Uuring 2026 osundab, et üheks tulemuslikumaks juhtimiskvaliteedi arendamise meetodiks peetakse oma töötajate rakendamist mentori või coach’ina ning samaväärselt tõhusana hinnatakse ka sisseostetud mentorlust. Samuti on kovisioon ja grupi-coaching üha enam levinud ning sobituv praktika juhtimises.
Kas pole hea uudis mentorite kogukonnale ning samas annab meile hea põhjuse leidmaks viise oma rollis veelgi paremaks saada. Aprillikuu lõpupäevil sain kokku Kuuno Kirspuuga (tavaelus Onninen Eesti tegevjuht ja Baltikumi regioonijuht), et mõtiskleda teemal miks mentor võiks või koguni peaks aeg-ajalt mentee olema. Rõõm on selle sisukalt värskenadava kohtumise mõtteid jagada ka teiega.
Kuunol on mentoristaaži juba 8 aastat ning soovides uutmoodi õpikogemust jõudis ta esimesse Fontese tagurpidi mentorlusprogrammi, kus noored juhid olid mentoriteks kogenud juhtidele. Kogemus osutus palju enamaks kui lihtsalt põnevaks eksperimendiks.
Oma organisatsioonis algatas Kuuno koostöö Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga, et ka organisatsioonina asuda mentee rolli ja õppida noortelt talentidelt.
Parim mentor oskab olla ka mentee
Mentorlust teatakse enamasti kui teadmiste edasiandmist. Kogenum inimene toetab vähemkogenut, jagab kogemusi ja aitab vältida vigu. Aga mis juhtub siis, kui rollid vahetuvad? Kui mentorist saab mentee?
„Õppimine ei ole nõrkuse märk. Noortelt õppimine ei ole nõrkuse märk. Vastupidi – see on tugevus. Tugevus mulle ja tugevus organisatsioonile.“
Tõeline õppija mõtteviis algab ego kõrvale panemisest
Mentori rolliga kaasneb sageli harjumus olla see, kellelt küsitakse nõu. Aastate jooksul kujuneb välja võime kiiresti analüüsida, lahendusi pakkuda ja suuniseid anda. Just seetõttu võib mentee roll osutuda ootamatult keeruliseks.
„Kui sa oled pool elu harjunud kiiresti lahendusi leidma ja pakkuma, siis ühel hetkel rohkem kuulata ja vähem lahendusi pakkuda nõuab pingutust“ tõdeb Kuuno.
Suurim takistus ei ole teadmiste puudumine, vaid hoopis soov olla see, kes teab vastuseid. Mentorina mentee rolli astudes tuleb teadlikult valida kuulamine õpetamise asemel. See tähendab loobumist vajadusest olla ruumi kõige targem inimene ja valmisolekut tunnistada, et väärtuslikud teadmised võivad tulla inimestelt, kellel on vähem kogemust, kuid rohkem värsket vaadet.
„Kõige suurem vabadus tuleb sellest, kui me suudame oma egost võitu saada.“
Mentee roll ei tähenda sammu tagasi
Paljudele juhtidele võib menteeks olemine tunduda positsiooni või staatuse loovutamist. Kas see ikka on nii?
„Oma arengu mõttes võtad sa sammu edasi, aga oma juhihierarhias võtad korraks sammu tagasi.“
Just selles peitubki mentee rolli väärtus. Kui mentor astub õppija toolile, avanevad täiesti uued vaatenurgad. Ta näeb organisatsiooni, inimesi ja muutuvat maailma teisest perspektiivist.
„Tagurpidi mentorluse kogemus aitas mul mõista näiteks seda, kuidas nooremad põlvkonnad tööd, arengut ja elu tasakaalu näevad. Nad väärtustavad teadlikult nii oma tööd kui ka oma aega, kuigi meile võib vahel jääda mulje, et nad pole töösse suhtumises sama kirglikud kui meie.“
Selline arusaam aitab vältida põlvkondadevahelisi väärarusaamu ning muudab juhi empaatiavõimelisemaks. Mis seal salata, hakkad ümber mõtestama ka enda prioriteete.
Noored ei too ainult uusi ideid. Nad toovad kiirust.
Paljud organisatsioonid räägivad elukestvast õppest ja innovatsioonist. Praktikas võiks see tähendada valmisolekut õppida ka oma noorematelt kolleegidelt.
„Kui me oleme valmis noori kuulama ja võtma omaks õppija mõtteviisi, siis me mitte ainult ei räägi elukestvast õppest, vaid toimimegi nii.“
Noored spetsialistid toovad organisatsiooni uut energiat, teistsugust mõtlemist ja loomulikku digipädevust. Nad näevad sageli võimalusi seal, kus kogenumad juhid näevad harjumuspäraseid protsesse.
„Lennuk püsib õhus tänu kiirusele. Organisatsiooniga on samamoodi. Kiirus ei tähenda tormakust, vaid võimet kohanduda ja edasi liikuda“, toob Kuuno tabava metafoori.
Kui mentor suudab olla ka mentee, jõuab see värske energia kiiremini organisatsiooni arengusse.
Hea mentor ei lõpeta kunagi õppimist
Mentoriks olemist peetakse sageli teatud arenguetapi saavutamiseks. Tegelikult võiks seda vaadata hoopis teisiti. Parimaks mentoriks kasvatakse pideval õppimise teekonnal.
Nad otsivad teadlikult olukordi, kus nende vaated proovile pannakse. Nad kuulavad erinevaid põlvkondi, teisi valdkondi ja inimesi, kelle kogemus erineb nende omast.
„Kui sul on peas mõte, mida sina ise teeksid teisiti, siis sa tegelikult ei õpi. Sa pead selle ukse sulgema ja avama õppimise ukse.“ See ei tähenda kriitilise mõtlemise kadumist, aga võimet säilitada seejuures ka uudishimulik pilk.
Mentee kogemus kasvatab empaatiat
Üks ootamatu kasu, mida mentee roll mentorile annab, on parem arusaamine sellest, mida tunneb teine pool. Kui oled ise olnud olukorras, kus vajad tuge, tagasisidet ja julgustust, muutud ka mentorina tähelepanelikumaks.
„Menteeks olemisega kaasnev empaatia kasv aitab paremini mõista, kui palju julgust nõuab õppimine, eksimine ja areng ning kui oluline on toetav keskkond.“
Julgus olla haavatav
Vestluse lõpuks jõudsime mõtteni – mentorlus ei ole ainult teadmiste jagamine, see on valmisolek kasvada. Kasvamine tähendab aga sageli olukordadesse astumist, kus me ei tunne end kõige targema, kogenuma või kindlamana.
Just seetõttu on mentee roll mentorile nii väärtuslik: „Õppija mõtteviisi omaksvõtmiseks on vaja julgust.“ Nagu kirjutab ka Brené Brown, ei ole haavatavus nõrkuse märk vaid tegelikult hoopis julguse väljendus.
„Parim mentor ei ole see, kes teab kõige rohkem, vaid see, kes on valmis kõige rohkem õppima.“
Võib-olla ongi parim küsimus, mida iga mentor võiks endalt aeg-ajalt küsida: Kes võiks olla minu järgmine mentor?
Vestlus Kuuno Kirspuu ja Kristiina Palm vahel
Vestluse pani kirja : Kristiina Palm
