Suvel jõuan sageli nende raamatuteni, mis ei õpeta järjekordset juhtimisvõtet ega paku kümmet sammu parema juhina tegutsemiseks. Mind köidavad pigem teosed, mis panevad kahtluse alla tavapärased arusaamad inimeste käitumisest, otsustamisest ja arengust.
Siin on viis raamatut, mis on mind viimastel aastatel mõjutanud ning mida julgen soovitada igale juhile, mentorile või lihtsalt uudishimulikule mõtlejale.
1. Beyond Belief – Nir Eyal ja Julie Li
Uskumused on need nähtamatud filtrid, mille kaudu me maailma tõlgendame. Selle raamatu suur väärtus on näidata, kuidas piiravad uskumused kujunevad ning miks need võivad meid märkamatult tagasi hoida. Veelgi olulisem on aga küsimus: kas minu uskumused aitavad mul liikuda soovitud suunas või töötavad need minu vastu?
Autorid ühendavad teadusuuringud praktiliste tööriistadega ning pakuvad võimaluse oma mõttemustreid teadlikult ümber kujundada.
2. No Rules Rules – Reed Hastings ja Erin Meyer
Netflixi juhtimiskultuur on äratanud nii vaimustust kui ka kriitikat. Selle raamatu väärtus ei seisne niivõrd konkreetsete praktikate kopeerimises, vaid julguses küsida, milliseid juhtimisreegleid me järgime lihtsalt harjumusest.
Raamat räägib usaldusest, vastutusest ja organisatsioonikultuurist, kus inimestele antakse tavapärasest palju rohkem vabadust. Samal ajal näitab see hästi, et suur vabadus eeldab alati ka suurt vastutust.
3. Skin in the Game – Nassim Nicholas Taleb
Talebi keskne sõnum on lihtne: inimesed peaksid kandma oma otsuste tagajärgi.
Liiga sageli kohtame olukordi, kus otsuseid teevad need, kes ise nende mõju ei tunne. Taleb nimetab seda vastutuse puudumiseks. Juhtimise kontekstis tähendab „oma naha mängus olemine“ valmisolekut seista oma otsuste eest ning kogeda nii edu kui ka ebaõnnestumise tagajärgi.
Raamat pakub teravaid vaatenurki vastutuse, riski ja otsustamise teemadel ning sunnib lugejat mõtlema, kas tema enda valikud on päriselt seotud tagajärgedega.
4. Inside the Box: How Constraints Make Us Better- David Epstein
Uskumus pole usk. Ja uskumus pole ka fakt. Ta on midagi, mis elab nende kahe vahel. Uskumus on pigem vahend, midagi, mis alati viib inimest kuhugi poole. Küsimus on, kas see liikumine läheb kokku sellega, kuhu inimene tahab minna. Või siis hoopis uskumus takistab liikumist või või nügib risti vastupidises suunas. Raamatus erinevaid näiteid uskumuste erakordsest jõust ning samas ka nende muutmisest endale sobivasse vorrni.
“Taevas on piiriks” ja “Mõtle kastist välja”. Need mõlemad ütlused – ja veel hulk sarnaseid – ei lähe kokku sellega, mida teadus ja psühholoogia räägivad inimeste käitumisest. Ja sellest, kuidas tehakse ägedaid asju ja saavutatakse tulemusi, millest – tõepoolest – ei julgetud unistada. Raamat räägib, kui kehvad on inimesed tegelikult piiride ennustajatena ja sellest, miks teatud tüüpi piirid ja raamid on millegi saavutamiseks hädavajalikud.
Head suvist lugemist ja häid küsimusi iseendale.
Raimo Ülavere
