Suvel tekib lõpuks võimalus lugeda raamatuid, mida ei pea lugema, aga millest on rohkem kasu ja ainest, kui kohustuslikust kirjandusest. Siin on kolm raamatut, mis võiksid juhile ja mentorile pakkuda rohkem mõtteainet kui vaid varbad liivas LinkedInis scrollides inspiratsiooni ammutades.
Mis siis, kui suur osa sellest, mida meile inimeste kohta tõena tuututatakse, on lihtsalt hästi turundatud müüdid?
“Üheksa valet töö kohta” / “Nine Lies about Work” (Marcus Buckingham, Ashley Goodall)
See raamat ei sündinud teoreetilisest mõttelennust, vaid ängist, mille tõid autorite hinge iganenud korporatiivsed dogmad. Buckingham ja Goodall töötasid ADP Research Institute’i uurimistööga, analüüsisid tohutus koguses ettevõtete, sealhulgas tehnoloogiahiiu Cisco, siseandmeid ja reaalsete töötajate käitumismustreid. Nad avastasid, et mitmed laialt levinud, lausa iseenesestmõistetavaks peetavad juhtimispraktikad lähevad otsesesse vastuollu sellega, kuidas inimesed tegelikult mõtlevad, töötavad ja motiveerituna püsivad.
- Inimesed ei vaja uksest ja aknast traditsioonilist tagasisidet samal määral, kui organisatsioonid arvavad – vaid vajavad tähelepanu, tunnustust ja regulaarseid sisukaid vestlusi.
- Lähedase tiimi meeskonnavaim on olulisem kui kontori seinale suurte tähtedega maalitud ülev ettevõtte missioon (isegi kui see on objektiivselt maailma parim missioon).
- Kas kolleegi “potentsiaal” on reaalselt hinnatav suurus või pelk sõnakõlks, millega väljendame isiklikku sümpaatiat?
Need on vaid kolm teemat üheksast, millega autorid tegelevad. Kui sinu töö sisaldab inimesi (ja enamasti sisaldab), siis tasub seda raamatut lugeda, võimalusel hästi kiiresti ja ideaalis inglise keeles. Juhtimise maailmas liigub ringi üllatavalt palju ideid, mida kõik kordavad ja vähesed kontrollivad. Sestap on infoülekülluse ajastul liigagi lihtne sattuda kulunud käibetõdede kütkesse, millest ükski pistoda läbi ei lõika. Raamat annab juhile ja mentorile tugeva andmetele ja uurimistööle vundamendi, et pidada sisulisemaid vestlusi ning rakendada coaching‘u ja mentorluse võtteid päriselt toimival viisil.
Tahaksid suvise guilty pleasure’ina nautida krimkat, ehk midagi ajaloolistki? Samas koputab südametunnistus, et peaks lugema midagi asjalikku, eriti kui sügisel ootab organisatsioonis ees uus küberturvalisuse initsiatiiv?
“Ghost in the Wires” (Kevin Mitnick)
See raamat on maailma ühe kuulsaima – ja pikalt FBI enim tagaotsitute seas figureerinud – häkkeri Kevin Mitnicki memuaar. Juba 1980ndatel algav lugu avab tema enda sõnul n-ö heatahtliku häkkeri maailma, kus motiiviks polnud soov rikastuda, vaid inimlik huvi, saavutusvajadus, nooruslik vastuhakk ja võitlus süsteemi vastu. Jääb igaühe otsustada, kas tiitlli „the world’s most wanted hacker” teenib vaid heategusid tehes.
Aga selle raamatu juures on üks meeldiv konks – see pole pelgalt hea krimka. Ajal, mil Eestis küberintsidentide arv kasvab eksponentsiaalselt, aitab mõista, kuidas üks inimene suutis terve rea suuri organisatsioone ninapidi vedada – isegi vaid telefoniga ja muuhulgas ise vanglas olles. Täna, nagu ka aastakümneid tagasi, on peamine põhjus süsteemidesse tungimisel lihtne: nõrgim lüli kipub endliselt olema vana hea „inimene“. Mitnick saavutas oma eesmärgid eelkõige social engineering‘u ehk sotsiaalse manipulatsiooni abil. Raamat paneb üsna kiiresti mõistma, miks ka tänapäeva kõige moodsamad turvasüsteemid ja peensusteni lihvitud majasisesed sisekorrad kipuvad lõpuks ikkagi lihtsa inimliku eksimuse otsa komistama.
Sügise uued tuuled ja värbamised – inspiratsiooni järgmiseks värbamisprojektiks?
“The Talent War” (Mike Sarraille, George Randle)
Sügis on see aeg, kui pooled juhid avastavad, et meeskonda oleks tegelikult veel ühte inimest vaja. Kuidas leida inimesed, kes ei vea projekti lihtsalt lõpuni, vaid tõmbavad ka teisi kaasa?
USA erioperatsioonide vägede veteranide kirjutatud “The Talent War” toob eliitüksuste värbamisfilosoofia üle tsiviilsesse maailma. Raamatu põhisõnum on konkreetne: traditsiooniline värbamine, mis keskendub peamiselt CV-le, haridusele ja varasemale spetsiifilisele kogemusele, on oma olemuselt sageli lonkav.
Sarraille ja Randle kirjutavad sulle, et sind veenda, et sa pead värbama nagu Navy SEAL: et palgata tuleb eelkõige hoiaku, iseloomu ja loomuomaste eelduste (nagu vastupidavus, kohanemisvõime ja õpivalmidus) pealt. Spetsiifilisi oskusi saab õpetada, iseloomu ja sisemist draivi aga mitte. Vähemalt paneb see korraks mõtlema, kas järgmise värbamise juures otsid ässa või CV-d.
Kokkuvõtteks
Kõik kolm raamatut teevad sama asja: sunnivad korraks oma eeldusi kontrollima. Ja see on suvel üks päris hea tegevus. Eriti võrkkiiges. Eriti siis, kui sügisel tuleb jälle hakata tähtsaid otsuseid tegema ja inimestega mõtestatud vestluseid pidama.
Autor: Rainer Ratnik, advokaadibüroo WIDEN CEO ja vandeadvokaat, FCMP XVIII mentor ja FCMP XVII mentee, paadunud lugeja ja raamatukoi.
Rainer Ratnik ja advokaadibüroo WIDEN avavad oma uksed järjekordseks Arenguampsuks. Räägime juhtimisest, mentorlusest ja sellest, kuidas luua tugevamaid juhte ning organisatsioone.
📅 3. september 2026
🕒 15.00–17.00
📍 Rävala pst 4 / Laikmaa 15
Registreeri end aegsasti, sest kohtade arv on piiratud. Registreeru siin
