Muutused, kriisid, ebakindlus – need sõnad on ehk kõige täpsemad, et kirjeldada olukorda maailmas eile, täna ja ilmselt ka homme. Nordic Business Forum „Moving Forward“ aitas mõtestada, kuidas sellises maailmas hakkama saada, kasvada ja inimesi juhtida. Pakun konverentsilt nopitud mõtetest 5 ideed inimeste juhtimiseks.
1. Muuda organisatsioon töötajatele koduks.
Gianpiero Petriglieri, INSEADi organisatsioonikäitumise professor, juhtimispsühholoogia uurija, tõi välja tõsiasja, et inimesed ei ole enam niivõrd seotud enda töökohtadega, vaid pühenduvad eneseteostusele. Siiski on organisatsioonide ja juhtide püüdlus, et talendid just nendega koos kasvaksid. Kuidas selleks eeldused luua?
Inimesed ei soovi olla osa „talenditehasest“, kus nad on ainult ressurss. Inimesed soovivad kodu. Kodu kirjeldab kuulumine (belonging) ja vabadus (freedom). Kodu ei tähenda tingimusteta aktsepteerimist, vaid kohustuste täitmist ja kasvamist, samas võimalust soovi korral edasi liikuda. Aga kui organisatsioonist on saanud kodu, jääb see alatiseks inimestega.
„Leadership core is to pay attention and have conversations.“ – Gianpiero Petriglieri
2. Täida inimeste baasvajadused – õppimine ja seotus.
Gianpiero Petriglieri jätkas, et inimestel on sündides kaks baasilist vajadust – õppimine (learning) ja seotus (attachment). Juht saab toetada nende mõlema täitmist.
Õppimist ja arengut on erinevat laadi, seda aitab mõtestada 3C mudel:
- Kompetentsus (competence) – tööriistad ja võimalused, et enda oskused ja teadmised soorituseks muuta.
- Julgus (courage) – ruum vabalt arenemiseks ning enda arvamuse avaldamiseks, küsimuste küsimiseks.
- Ühendus (connection) – võimalus teha koostööd (läbi erinevuste).
„You became someone you did not know you could be, because someone imagined you.“ Gianpiero Petriglieri
Ehk teisisõnu – juhtidel on unikaalne võimalus inimesse uskuda ja tema arengut toetada, et temast saaks keegi, kelleks olemist ta ei oleks varem osanud ettegi kujutada.
3. Asenda hinnangulisus uudishimu ja empaatiaga.
Seda rõhutasid mitmed esinejad, nende seas autor ja visionäär Simon Sinek. Lihtne on anda hinnanguid ning inimesi hukka mõista, vältida. Märksa keerulisem on märgata enda automaatset reaktsiooni, võtta paus ja uurida, mis selle taga päriselt oli. Juhil on oluline roll loomaks avatust ja diskussiooni, et mõista ja päris vastuseni jõuda.
„People are not dumb but they may seem so.“ – Risto Siilasmaa
4. Näita juhina enda inimlikkust – see on AI ajastul on veel olulisem.
AI muudab kõiki töökohti ja asendab paljusid funktsioone, kuid nagu legendaarne muusikaprodutsent Rick Rubin sellele osutas – AIl ei ole unikaalset ja ainuomast vaatenurka, mida inimeste puhul hindame. Tippjuht Angela Ahrendts tõi välja, et AI ei suuda ka olukordasid emotsionaalselt tajuda ning neile haavatavalt reageerida. Ta lisas, et tema tipphetked juhina olid just need momendid, kus ta näitas välja enda haavatavust.
What will separate great leaders from good ones? „They strive to be most authentic, most compassionate“ – Angela Ahrendts
Simon Sinek tõi mõtlevapaneva näite AI kasutamisest suhtlusolukorras. Kujuta ette, et lähed enda sõbraga tülli. Sa küsid AIlt, mida öelda, jätad vastuse meelde ning järgmisel kohtumisel jagad seda sõbraga. Sõber vastab: „Aitäh, kas AI kirjutas selle?“. Inimesed saavad aru, kas sõnumi taga oli päris hoolimine. Rääkimata sellest, et millegipärast oleks aktsepteeritavam, kui räägid tülist enda psühholoogiga või küsid nõu teise sõbra käest. Igal juhul on oluline, et muudaksid sõnumi enda omaks.
5. Võta aeg maha.
Jah, sa lugesid õigesti – võta aeg maha. Kiirete ja drastiliste muutuste ning ebakindluse (Peter Hinsseni järgi nevernormal) keskmes on pausi tegemine paradoksaalselt aina olulisem – selleks, et vaadelda, märgata, analüüsida, ennustada, prioritiseerida. Seda rõhutasid nii April Rinne, Risto Siilasmaa kui Peter Hinssen.
„Slow is smooth, smooth is fast.“ – April Rinne
Inimeste fookus on tihti muutustel ja innovatsioonil, kuid sama oluline või vahest olulisemgi on vanast ja aegunust vabanemine. Peter Hinssen nimetab seda yesterwork-iks – see kirjeldab iganenud tööprotsesse ja tegevusi, mis pärsivad sinu ja sinu meeskonna produktiivsust. Diana Kander nimetas midagi sarnast zombiks. See on tegevus, millesse läheb liiga palju pingutust võrreldes selle loodava väärtusega. April Rinne soovitas to-do listi kõrvale endale teha ka not-to-do listi.
„The status quo has a gravitational pull.“ Diana Kander
Edasi arengute juurde. Võtmekoht ei ole muutustega kohanemine – nii võid äriga juba maha jääda – vaid muutustest ees olemine. Selleks on vaja jällegi aeg maha võtta ja analüüsida trende, osata oodata tulevikusuundasid (paranoilise optimisti põhimõte), prioritiseerida, teha plaane.
„Believe that better is possible. And decide to act on it.“ Diana Kander
Peter Hinssen püstitas intrigeeriva küsimuse: „Mitu tundi nädalast tegeled ülehomsega?“
Maailm muutub, tehnoloogia areneb, kuid inimesed jäävad samaks. Küsimus on, kuidas inimestega koos tehnoloogiat kasutades muutustest ees käia. Võibolla aitab seda teha töötajatele kuuluvuse, vabaduse ja õppimisvõimaluste võimaldamine, uudishimulik, empaatiline ning inimlik lähenemine ja aja maha võtmine.
2026. aasta Nordic Business Forumi teema on „Human Edge“ – kohtume seal?
Autor: Andra Värnik, Talentide analüüsi Hubi juht
