Kuulujutu roll organisatsioonis
Üha enam liikus jutt, et juht lahkub. Teda olla nähtud konkurendi kontoris. Kuulujutt levis kiiresti ning mõne päeva pärast oli terve meeskond veendunud, et ees ootavad suured muutused.
Mind huvitab, kuidas meeskonnad toimivad. Võib tunduda üllatav ja isegi vale, et ühe tugeva meeskonna tunnuseks võib olla ka kuulujuttude rääkimine. Tavaliselt seostame kuulujuttu millegi negatiivsega – varjamise, valeinfo levitamise või kriitikaga. Seetõttu on huvitav uurida, kuidas näiliselt negatiivne tegevus võib tegelikult meeskonda mõjutada.
Mis on kuulujutt?
Kuulujutt on mitteformaalne info, mis liigub inimeste vahel mitteametlikke kanaleid pidi. Meeskonnapsühholoogia vaatepunktist on kuulujutt oluline sotsiaalse liimi mehhanism – viis jagada infot, luua sidemeid ja mõtestada ümbritsevat (Dunbar, 1996).
Kuulujutu positiivne mõju meeskonnas
- Sotsiaalne liim: kuulujutt toob inimesi kokku, sest info jagamine loob usaldust ja ühtekuuluvust. Kui keegi usaldab sulle olulist infot, tunned end osana „siseringist“.
- Emotsioonide reguleerimine: kuulujutt aitab pinget maandada ja kogemusi jagada.
- Organisatsioonikultuuri peegel: kööginurgas kõlav jutt näitab, mis inimestele tegelikult korda läheb.
Kui juht lõpuks teemat puudutas, selgus, et ta käis hoopis koostöövõimalusi uurimas. Kõigest sellest tuli aga esile midagi olulist: töötajatel oli juba enne hirm muutuste ees ning infot nappis. Kuulujutt paljastas peidetud ebakindluse, millest muidu ilmselt ei oleks räägitudki. Kui juht avas kaardid ja võimaldas avatud arutelu, kasvas usaldus ja ühtsustunne.
Millal võib kuulujutt olla kahjulik?
Kuulujutt muutub probleemiks, kui see:
- moonutab infot ja tekitab väärarusaamu,
- keskendub valdavalt negatiivsele,
- jääb varjatud tasandile, jättes probleemid lahendamata.
Teadusuuringud kinnitavad
Harvard Business Review’s avaldatud uuring (Labianca jt, 2010) näitab üllatavat fakti: positiivse sisuga kuulujuttu esineb sagedamini kui negatiivset. Enam kui kaks kolmandikku juttudest sisaldas tunnustust või kiitust.
Kuulujutt kui arengutugi?
Tööl oleme me kohal täies inimsuses – olendina, kes otsib kuuluvust, soovib kontrollida oma arusaamu ja jagada emotsioone. Lisaks sidemete loomisele ja pinge maandamisele täidab kuulujutt ka sotsiaalse kontrolli rolli. Uuringud näitavad, et kuulujutu kaudu levib väärtuslik info: kes on koostööaldis, kes pingutab vähem, kes on toetav ja kes keerulisem partner. Nii kujuneb grupis arusaam sellest, milline käitumine on vastuvõetav ja milline mitte. Teisisõnu, kuulujutt aitab kinnistada norme ja hoida ühist standardit. Labianca rõhutab, et kuulujutt võib koguni innustada inimesi üksteist jälgima ja üksteiselt paremat sooritust ootama.
Nagu teadusuuringud näitavad, ei saa kuulujuttu keelata ega summutada. Pigem võiks seda näha arenguvõimalusena. Negatiivsed kuulujutud on sageli sümptom, mis viitab kommunikatsiooni- või usaldusprobleemidele. Juht, kes hoiab end kuulujuttudega kursis, saab neid kasutada väärtusliku diagnostikavahendina – märgata murekohti ning samal ajal tugevdada organisatsiooni väärtusi ja kultuuri.
Või kuidas sulle tundub? Kellega seda teemat esmajärjekorras arutaksid?
Soovitus: Amy Gallo, Gossip at Work: Benefits and Pitfalls. The Harvard Business Review Guide
Autor: Juta Palmeri, juhtivkonsultant
