Mentorlus on viimasel kümnendil Eestis arendus- ja toetusmeetodina järjest laiemalt juurdunud. Tänaseks on mentorlus kanda kinnitanud nii äri- kui ka avalikus sektoris, hariduses, tervishoius ning kolmandas sektoris.

Hetkeolukord ja trendid

Levinud vormid.

Eestis on kõige laiemalt kasutusel sisseelamismentorlus, kus kogenum töötaja toetab uustulnukat tööle asumisel. Seda rakendatakse nii eraettevõtetes, riigiasutustes kui ka koolides. Kasutusel on erinevad rollinimed: mentor, juhendaja, buddy, tuutor, töösõber jne.

Juhtide mentorlus.

Üha enam pööravad mentorlusele tähelepanu tipp- ja keskastme juhid, kasutades seda oma arengu, eneseanalüüsi ja organisatsioonikultuuri tugevdamise tööriistana.

Organisatsioonisisesed programmid.

Paljudes organisatsioonides viiakse läbi mentorite väljaõppeprogramme, mille tulemusel arendatakse välja oma mentorlussüsteem juhtimiskultuuri edendamiseks ning uute juhtide või töötajate toetamiseks. Silmapaistvad näited on Ericsson Eesti ja SEB Pank.

Sektoriteülesed programmid.

EAS/EIS, Fontes PMP, MTÜd ja kutseühingud on loonud eri valdkondade mentorlusprogramme (ettevõtjatele, juhtidele, noortele jmt). Selliseid cross-mentoring tüüpi programme on Eestis pakutud juba aastaid. Lisaks muule kasule aitavad need luua sektoriteüleseid võrgustikke, soodustada koostööd ja saavutada paremaid tulemusi.

Mentorlus haridussüsteemis

Mentorlusest on saanud oluline toetusmehhanism uutele õpetajatele ja igapäevaselt ka õpilastele. Fonteses on viimase kümnendi jooksul mentoriõppe läbinud 84 haridusmentorit, kes toetavad nii haridusjuhte kui ka koolimeeskondi ning rakendavad mentorlust oma organisatsioonides.

Klassijuhataja vs mentor.

Paljudes koolides on klassijuhataja roll asendatud mentori rolliga. Mentor on personaalsem tugi, kelle ülesanne on toetada ennastjuhtiva õppija arengut. Rakendatakse nii grupi- kui ka individuaalset mentorlust või nende kombinatsioone. Uus lähenemine vajab siiski veel kohanemist, sealhulgas lapsevanemate jaoks. Kui mentorlus taandub vaid ühele arenguvestlusele aastas, ei saa seda tegelikult mentorluseks nimetada. Mentor ei tohiks olla ainult kontrollija (nt hinnete või puudumiste järelevaataja), vaid eelkõige see, kes aitab seada eesmärke, reflekteerida ja pakkuda turvalist arenguruumi. Kõige enam rakendatakse õpilastele mentorlust gümnaasiumiastmes, kuid leidub ka erandeid (nt Kindluse Koolis juba alates 1. klassist).

Mentorlus õpetajatele.

Uutele õpetajatele määratakse sageli mentor, kes toetab neid koolikultuuri ja töökorraldusega kohanemisel. See on osa õpetajate järelkasvu toetamise süsteemist. Mentor võib olla määratud ainepõhiselt või lihtsalt sisseelamise tugina. Mentori roll hõlmab mõnikord ka tundide külastamist ja arendava tagasiside andmist. Koostöö mentoriga aitab nii uuel kui ka kogenud õpetajal uude organisatsiooni sulanduda, vältida murede kuhjumist ja läbipõlemist. Samas tuleb meeles pidada, et uue õpetaja sisseelamise eest vastutab eelkõige koolijuht, mitte ainult mentor.

Kas mentoriks tuleb õppida?

Mentorlussuhe ei tähenda ainult kogemuste jagamist või loengupidamist. Kogemuste edasiandmine on vaid väike osa mentori rollist ning see eristab mentorit coach’ist. Mentor tegeleb alati ka inimesega tervikuna, aidates võimendada toe saamist ja jõuda tulemusteni.

Tõhus mentor:

  • oskab kuulata ja peegeldada;
  • loob usaldusliku suhte;
  • lepib kokku koostöö eesmärgid;
  • juhib mentorlusprotsessi;
  • innustab ja annab tagasisidet;
  • esitab arengut soodustavaid küsimusi.

Seetõttu pakutakse Eestis üha enam mentorite koolitusprogramme – nii avatud gruppides kui ka organisatsioonisiseste koolitustena. Ilma väljaõppeta satub mentor sageli kehva olukorda, kuna tal puuduvad õiged hoiakud, teadmised ja praktilised oskused, mis muudab rolli raskeks ja vähem nauditavaks.

Väljaõpe võib olla lühem või pikem, kuid ilma ettevalmistuseta mentorite süsteemi käivitamine ei pruugi organisatsioonis õnnestuda. Fontes pakub mentorite väljaõpet ja lühemaid koolitusi juba alates 2007. aastast.

Mõju mõõtmine – miks organisatsioon peaks mentorlust rakendama?

Organisatsioonid kasutavad mentorlust, et:

  • vähendada uute töötajate väljalangevust ja kiirendada kohanemist;
  • tugevdada teadmiste edasiandmist ja organisatsioonikultuuri;
  • toetada töötajate karjääri- ja enesearengut;
  • tagada järelkasv ning valmistada ette uusi juhte;
  • tõhustada sisekoostööd;
  • suurendada töötajate rahulolu ja lojaalsust.

Mõju saab mõõta näiteks:

  • töötajate rahulolu-uuringutega,
  • juhtimisindeksi muutumise jälgimisega,
  • personali voolavuse statistika kaudu,
  • programmi lõpetanute edutamiste statistikaga,
  • mentorprogrammi eesmärkide täitumise kaudu.

Fontes – mentorluse eestvedaja Eestis

Fontes on olnud Eestis juhtiv talendijuhtimise ettevõte juba 35 aastat. Mentorluse vallas on Fontes selgelt eestvedaja rollis – see on Eesti ainus rahvusvahelise akrediteeringuga (EMCC – European Mentoring and Coaching Council) mentorite väljaõppe pakkuja. Alates 2007. aastast on Fontes koolitanud ligi 1200 mentorit ja loonud enam kui 1200 mentor-mentee koostöösuhet.

Lisaks programmide läbiviimisele pakub Fontes:

  • võimalust leida vilistlaste hulgast endale individuaalne mentor,
  • nõustamist mentorlussüsteemide loomisel,
  • täiendõpet mentoritele.

Fontes kutsus 2015. aastal kokku Eesti Mentorite Koja ja 2023. aastal asutas Fontes Alumni Clubi, mis ühendab mentorluse kogukonda ja toetab mentorite professionaalset arengut.

Kui soovid õppida mentoriks, leida endale mentorit või saada nõustamist mentorlussüsteemide loomisel, kirjuta aadressil tiiu.allikvee@fontes.ee – leiame sobiva lahenduse!

Miks Fontes on mentorluse vallas Eesti eestvedaja?

  • Rahvusvaheline akrediteering (EMCC). See tagab programmide kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Koostöös EMCCga antakse programmi lõpetanud mentoritele ka individuaalseid sertifikaate (EIA).
  • Akrediteeritud koolitajad. Fontese peakoolitajad Tiiu Allikvee ja Piret Jamnes omavad EMCC Senior Practitioner mentori sertifikaati.
  • Laiahaardeline programmide portfell. Alates ärisektorist kuni hariduse ja avaliku sektorini – lisaks juhtimis- ja sisseelamismentorlusele viiakse läbi dialoogimentorluse programme ning Mentorite Meistriklassi.
  • Tugev mentorite ja vilistlaste kogukond. Vilistlased panustavad programmi arendamisse, täiendõppesse ja võrgustiku loomisesse, toimivad ka kaaskoolitajatena. Fontese Alumni Clubi tegevusi juhib nõukoda, korraldades kogukonnale arenguprogramme ja supervisioone.
  • Panus haridusjuhtide arengusse. See mõjutab otseselt kogu koolikultuuri ja juhtimismudeleid laiemalt.

 

Autor: Tiiu Allikvee, mentorluse valdkonna eestvedaja