Mõnikord jõuab meie juurde just see teema, mida kõige enam vajame- minul oli selleks hiljuti tänulikkus. Kogu oma aususe ja ehedusega.
Minu hea sõber jagas hiljuti minuga, kuidas ta ühel hetkel tundis, et tema elust oli rõõm kaduma läinud. Kõik argipäevased tegemised tundusid tüütud kohustused ja peas keerles tunne, et teistel läheb paremini, teised jõuavad kaugemale.
Ühel hetkel ta peatus ja hakkas märkama. Ta jõudis arusaamiseni, et tema elus on siiski palju, mille eest tänulik olla – inimesed, hetked, kogemused, isegi asjad. Sellest sündis mõte panna iga päev kirja midagi või kedagi, kelle või mille eest ta on tänulik. Algul tundus, et kui ta suudab kuu aega seda teha, on juba hästi. Aga läks veel paremini – terve aasta sai kirja, ja ükski tänulikkuse mõte ei kordunud.
Tema kokkuvõte oli lihtne, aga võimas: tohutu tänutunne oma elu eest, elurõõm, mis tagasi tuli, ja märkmik täis hetki, kuhu saab vajadusel uuesti sisse astuda.
Ja mina tundsin tänulikkust, et ta seda lugu minuga jagas.
Tänulikkus mentori ja mentee suhtes
Tänulikkus mentorluses on üks olulisemaid, kuid sageli alahinnatud väärtusi. See loob sügava ja kestva sideme mentori ja mentee vahel. Tänulikkus ei ole pelgalt viisakus, vaid teadlik märkamine ja tunnustus teise inimese panusele, ajale ja kogemusele.
Tänulikkus on sisemine hoiak – teadlikkus sellest, mis meil on ja mida keegi meie heaks on teinud. See loob pinnase vastastikuseks usalduseks ja kasvamiseks – kahepoolseks protsessiks, kus mõlemad osapooled õpivad ja arenevad.
Mentorluse tuum peitub inimlikkuses ja empaatiavõimes. Kui mentee väljendab tänulikkust oma mentori suhtes, tunnistab ta ühtlasi, et areng sünnib koostöös. Tänulikkus tugevdab eneseusku ja kasvatab austust nii mentori kui ka mentorluse protsessi vastu.
Ka mentor, kes kogeb tänulikkust mentee avatud ja õppimishimulise suhtumise eest, tunneb oma panuse tähendust ja saab sisemist rahulolu. See vastastikune tänulikkus muudab suhte tasakaalustatuks ja inimlikuks.
Tänulikkus tööelus ja organisatsioonis
Tänulikkus ei kuulu ainult mentorlusesse – see on sama oluline ka tööelus tervikuna. Kui inimene tunneb end tänulikuna ja väärtustatuna, peegeldub see tema motivatsioonis, loovuses ja pühendumises.
Psühholoogilised uuringud on näidanud, et tänulikkust praktiseerivad inimesed kogevad suuremat rahulolu ja vähem läbipõlemist. Tänulik töötaja ei tee oma tööd ainult kohusetundest, vaid sisemisest soovist anda parim. Tänulikkus on nii tööõnne kui ka organisatsiooni edu võti.
Kui organisatsioon toetab arengut, loob võimalusi mentorluskoostööks, loob võimalusi õppimiseks ja tunnustab panust, tunnevad töötajad, et nende teekond on väärtustatud, mitte ainult tulemused. Selline keskkond kasvatab lojaalsust ja usku, et organisatsioon tõesti hoolib inimestest.
Tänulikkus ja tunnustamine on siin tihedalt seotud: tänulikkus hoiab sisemist teadlikkust ja väärtustamist, tunnustamine annab sellele nähtava vormi. Organisatsioonis, kus mõlemad on olemas, tekib tugev kultuur – inimesed tunnevad end märgatuna ja tähtsana. Sellest sünnib koostöö, loovus ja vastupidavus.
Tänulikkus – nii mentorluses kui igapäevases tööelus – aitab märgata väärtust igas kogemuses, igas vestluses ja igas väikeses arengusammus. See muudab mentorluse ja tööelu teadmiste või tulemuste saavutamise inimliku kasvu teekonnaks, kus kõik osapooled võidavad.
Autor: Ave Reimaa-Lepik, Alumni Club nõukoja liige, mentor
