Eneseareng juhtimises ei tähenda üksnes koolitustel osalemist või uute teooriate õppimist. Suurim arenguhüpe toimub siis, kui juhil on võimalus oma teadmisi ja oskusi praktikas proovile panna – väljaspool harjumuspärast keskkonda.
Tavaliselt seostame praktikat noorte, ülikoolist tulnud või seal veel õppivate inimestega. Ometi näitab Haridusjuhtide praktikaprogramm, et ka kogenud juhile võib praktika pakkuda võimsa arenguhüppe. Fontese kuueaastane kogemus programmi läbiviimisel on tõestanud, kui tulemuslik on praktika teises organisatsioonis: uus keskkond sunnib juhti mugavustsoonist välja astuma, toob kaasa värskeid ideid ning kasvatab teadlikkust enda tugevustest.
Haridusjuhid, kes on olnud kümme nädalat praktikal sellistes organisatsioonides nagu Telia, SEB, Tallink, RMK või Wise, toovad esile kolm peamist kasu:
- Laiem vaade – nähakse, kuidas juhitakse väljaspool haridussüsteemi, ja leitakse praktikaid, mida saab oma asutusse tuua.
- Enesekindlus – uus keskkond sunnib juhtimisoskusi rakendama teises kontekstis, mis suurendab teadlikkust oma tugevustest.
- Suhted ja võrgustik – tekivad väärtuslikud kontaktid, mis rikastavad mõlemaid osapooli ka pärast programmi lõppu.
Täiskasvanute praktikakogemus ei ole Eestis veel laialt levinud, kuid Haridusjuhtide praktikaprogrammi kogemus näitab selgelt, kui tulemuslik see võib olla. Seepärast kutsumegi organisatsioone mõtlema, kuidas nad ise saaksid praktikavõimalusi pakkuda – olgu see haridusjuhile, teise sektori juhile või oma valdkonna kolleegile. Sellest võidavad mõlemad pooled: praktikant saab arenguhüppe ja värske vaatenurga, organisatsioon aga uue pilgu oma tegemistele ning inspireeriva koostöökogemuse.
Loe lisaks eelnevaid Haridusjuhtide praktikaprogrammi peegeldusi:
Mikk Marran: “Looksin võimaluse erasektori tippjuhidele minna vaheaastal kooli juhtima.”
Edgar Roditšenko: “Kui tahad muutust juhtida, pead ise muutuma.”
Kristiina Himma-Maasoo: “Koolijuht on ühemeheorkester ja see ei ole jätkusuutlik.”
Tiia Tiisler: “Ainult terve juht saab toetada tervet meeskonda.”
