Kui Raine Pajo juhtimisteekonda võrrelda reisiga, siis on ta praegu vaateplatvormil. Selja taga on 25 aastat kogemusi erinevates juhtimisrollides, ees aga uued võimalused ja väljakutsed. Vastutades täna ligikaudu 800 inimesega ettevõtte eest, peab ta oluliseks nii strateegilist selgust kui ka inimeste arengut. Vestluses jagab ta mõtteid juhtimisest, otsustamisest ja uudishimust, mis kogemusega mitte ei kahane, vaid kasvab.

1. Kuidas sa arvad, et teised sind juhina näevad ja millega sa ise päris nõus ei ole?

Esimene asi mis mul meelde tuleb ja mida mulle korduvalt öeldakse on see, et mind nähakse kui eestvedajat, eriti olukordades, kus organisatsioon seisab silmitsi muutustega. Muutusi ei saa juhtida ainult sõnadega – mind nähakse eeskujuna, näidates oma käitumisega suunda, järjepidevust ja valmisolekut õppida ka ebamäärastes ja väljakutsuvates olukordades.

Mind võidakse vahel näha enesekindla juhina, kellel on kõik vastused olemas. Tegelikult kulutan aga aega teema selgeks tegemisele ja inimeste kuulamisele, enne kui seisukoha lõplikult kujundan.

Nad näevad, et olen meeskonnamängija, kes saab hakkama ka keeruliste inimestega. Nad teavad, et olen mentor ka organisatsioonist väljaspool. Mõne jaoks võib see tunduda aeglusena, kuid minu jaoks on see teadlik valik – eelistan kvaliteetseid ja läbimõeldud otsuseid kiirustamisele.

Inimesed näevad mind nõudliku juhina, kuid samas märkavad ka minu inimlikku ja hoolivat poolt – olen eksinud ja vabandanud. Vaatamata sellele, et olen saanud mitmeid tunnustusi, nähakse, et olen jäänud iseendaks.

2. Millist oskust, mõtteviisi või omadust on sul enda hinnangul nii palju, et võiksid seda julgelt ka teistele juhtidele jagada?

  • Süvenemise ja otsustamise tasakaal ehk läbimõeldud juhtimine.
  • Julgus teha otsuseid ka siis, kui need on keerulised ega meeldi kõigile.
  • Kohandumisvõime muutuvates oludes ja suuna näitamine ebakindluses.
  • Selge eesmärgistamine ja järjekindel elluviimine.
  • Usk inimese arengusse ja sisuline nõudlikkus.

3. Kui sinu elu- ja tegutsemisrütm oleks kirjeldatav muusikas või tantsus, siis kas see oleks pigem näiteks süsteemne ja elegantne valss või särtsakas samba või mingi muu rütm?

Minu tegutsemisrütm on pigem segu jazzist, rumbast ja tangost.

Nagu jazzis, kohandan ma oma juhtimisstiili vastavalt olukorrale – kuulan, süvenen ja püüan enne tegutsemist mõista nii teemat kui ka inimesi.

Rumba väljendab minu jaoks partnerlust – ma ei juhi läbi jõu, vaid loon usaldust, tunnetan olukorda ja liigun koos meeskonnaga ühise eesmärgi suunas.

Tango tuleb mängu olukordades, kus on vaja selget suunda ja otsustavust – siis võtan vastutuse ja teen vajaduse korral ka keerulisi otsuseid.

4. Kui sinu teekond juhina oleks reis, siis kus sa praegu oled?

Minu senine 25-aastane teekond juhina on kulgenud väga erinevates rollides, mis on peamiselt olnud seotud Eesti Energia kontserniga – alustades kliendihaldurina ja jõudes juhtimiskogemuseni 25 organisatsiooni juhtorganites.

Hetkel on minu vastutusel ligikaudu 800 inimesega ettevõte, mis vastutab nii elektri tootmise kui ka riigi varustuskindluse eest.

Kui kasutada reisi metafoori, siis olen praegu vaateplatvormil: mul on selge arusaam sellest, mida minult oodatakse, ja sellest, milline on meie strateegia kuni aastani 2035. Sellelt platvormilt näen lisaks järgmistele sihtkohtadele ka neid muutusi, mis meie organisatsiooni ees ootavad. Minu roll ei ole pelgalt ainult kaarti lugeda, vaid aidata inimestel muutuste keskel kindlust säilitada ning näidata oma käitumisega, kuidas edasi liikuda ka siis, kui kõik vastused pole veel teada.

Tunnen, et olen praegu heas hoos ning tegutsen enesekindluse ja tunnetusega, et mul on asjad korras, kogemus olemas ja sisemine tahe keskenduda oma rolli maksimaalsele tulemuslikkusele ning liikuda sihikindlalt edasi.

5. Mis on see, mida sa praegu põnevusega ootad nii töös kui ka muus elus? Mis tekitab elevust või annab energiat edasi liikuda?

Mind käivitavad kõige rohkem väljakutsete lahendamine ja muutuste juhtimine – olukorrad, kus tuleb tuua selgus keerukusse ja liikuda edasi ka siis, kui kõik vastused ei ole kohe olemas. Keerulistel hetkedel inimesed jälgivad vähem seda, mida juht ütleb ja rohkem seda, kuidas ta tegelikult käitub. Just sellistes olukordades tunnen, et saan energiat olles ise eeskujuks, näidates rahulikku meelt, õppimistahet, järjepidevust ja usku ühisesse eesmärki.

Samavõrd annab energiat inimeste arendamine ja teadmiste edasiandmine – näha, kuidas inimesed kasvavad ja jõuavad rohkemani, kui nad ise alguses uskusid.

6. Mida ise enda kohta nendele küsimustele vastates teada said?

Nendele küsimustele vastates sain kinnitust, et minu juhtimine ei ole juhuslik, vaid teadlik tasakaalu hoidmine.

Ühelt poolt soovin teha läbimõeldud otsuseid ja mõista olulisi nüansse, teisalt tean, et minu roll juhina on hoida organisatsioon liikumises ja tulemuste saavutamise suunas. See tasakaal ei teki iseenesest, vaid nõuab teadlikku juhtimist.

Sain ka selgemalt aru, et minu jaoks ei ole hoolivus ja nõudlikkus vastandid. Vastupidi – olen kõige nõudlikum nende inimeste suhtes, kelle arenguvõimesse ma kõige rohkem usun.

Kõige olulisem äratundmine on aga see, et minu uudishimu ei ole aastatega vähenenud, vaid kasvanud. Kogemus ei ole mind muutnud ettevaatlikumaks, vaid teadlikumaks.

Intervjueeris Juta Palmeri.