Tahte coaching (Volition Coaching) – mis see on?
Mitmed aastad tagasi omandasin tahte coachi (Volition Booster Coach) sertifikaadi, mida saab omandada siis, kui coachi põhiväljaõpe on juba eelnevalt läbitud.
Selle kontseptsiooni loojaks on Ria Parppei, kes esimese Soomest pärit uurija ja coachina tegi oma doktoritöö business coaching´ust, kui ta oli õppimas Fielding Graduate University´s (USA). Tema doktoritöö ja laiapõhjalise juhtide uurimise tulemusena tekkiski see lähenemine – Volition Coaching, mis lahtiseletatuna on tahte ja elluviimise oskuste coaching. Tänaseks on ta kirjutanud ka mitu raamatut samal teemal ja õpetab ise välja tahtecoache.
Räägime sageli inimeste motivatsioonist, kuid Ria oma doktoritööga tõestas, et motivatsioon ei ole sama asi kui tahe. Lisan siia mõned tema mõtted.
Motivatsioon vs tahe.
- Motivatsioon on soov ja entusiasm saavutada teatud eesmärk.
- Tahe on oskus hoida üleval tööindu ja suunata õigesti oma tegevust, kuni eesmärk on saavtatud.
- Tahe/tahtjõud (volition) on osa enesejuhtimisest ja kõige märkimisväärsem inimese eesmärgi saavutamiseni viiv tegur.
- Alati ainult innukusest ja motivatsioonis ei piisa, lisaks on vaja tahet, mida võimegi nimetada elluviimise oskuseks.
Selle coachingusuuna autor toob välja veel mõned järeldused:
- Tahe juhib saavutuseni.
- Ilma tahteta läheb motivatsioon raisku.
- Tahe = elluviimise oskus.
- Et tahe on oskus, siis on võimalik seda mõõta, arendada ja juhtida.
Oma uurimuses toetub Ria Parppei ka Bruch ja Gloshal 2004 läbviidud uuringule mis uuris 1000 keskastmejuhi ja tippjuhi fookust ja energiataset. R. Parppei välja ka küsimustiku, mis aitab enne coachingut selgitada, mis eesmärgi saavutamiseks on peamine pidur, et siis fokusseeritult koostöös coachitavaga sellega tegeleda (ei ole olemas eesti keeles).
Suure tähelepanu pöörab R.Parppei seejuures eesmärgi saavutamise alateemadele ja protsessile ehk lühidalt öeldes sellele, mis aitab tagada eesmärgi saavutamise.
Eesmärgile suuantud tööprotsess
R.Parppei jagab eesmärgi lähtuvalt enda uuringutulemustest kolmeks: eesmärgi juhtimine, eneseusk ja elluviimine. Teeme hindamise tulemusena tema poolt väljatöötatud küsimustiku abil saab selgeks, missugune osa on peamine takistus just selle inimese eesmärkideni jõudmisel.
Näiteks sageli algab probleem juba eesmärgi selgusest, mida tõendab ka Bruch´i ja Glochal´i uuring. Hea näide on see, et kui juht pole selget suunda andnud, siis 6 meeskonnaliikmega tiimis peab ta andma lisaselgitusi igaühele keskmiselt 7 minutit päevas, ehk ca 164 tundi aastas, ehk ühe terve kuu töötundide võrra.
Suur vahe on ka see, kas sa oled eesmärgiga nõus (sulle anti see) või oled sa kirglikult sellele pühendunud (ise olnud kaasatud eesmärgi püstitamisse, sinuga on see läbi räägitud).
Vahel öeldakse, et juhi peamine ülesanne on aidata tõsta enda meeskonnaliikmete eneseusku. Iga töötaja tahab tunda, et ta teeb tähendusrikast tööd ja et temast midagi sõltub, enamusele ei meeldi olla lihtsalt „mutrikene“ süsteemis.
Elluviimist toetavad mitmed organisatsioonis kokkulepitud protsessid, aga ka kaaslaste tugi ja saadud tagasiside. Üheks toredaks Volition Coachingu osaks on iganädalased reedesed raportid coachile ja „enese premeerimise süsteem“ – väikeste vahevõitude tähistamine, kasvõi väikese Å›okolaadibatooniga ja endale ka mingi preemia lubamine, kui eesmärk tervikuna on täidetud.
R. Parppei poolt väljatöötatud Volition Coachingu kontseptsioon meeldib mulle, sest see aitab leida takistused, mis pidurdavad tulemuste saavutamist ja sihtida õiget teravikku, millele koostöös coachitavaga keskenduda. Üksnes motivatsioonist ei piisa tulemuste saavutamiseks, on vaja ka tahet ja elluviimise oskust.
Autor: Tiiu Allivee, Fontese juhtivkonsultant ja mentorluse valdkonna juht.
