Bolt Foodi klienditoe regionaaljuht Kristiina Himma-Maasoo sattus programmi läbi ootamatu kutse, kuid leidis sellest kogemusest enda juhtimispraktikasse uusi vaatenurki – ja sai tugeva kontaktivõrgustiku. Intervjueeris Teele Dintsenko.
Mis ajendas sind osa võtma Haridusjuhtide praktikaprogrammist ja pakkuma end mentoriks haridusjuhile?
Minu osalemine oli, nagu paljude asjadega elus, kokkusattumus ja “välk selgest taevast”. Olin Boltis uuel ametipostil olnud vaevu kuu, kui meie eelmine mentor, Haridusjuhtide mentorprogrammi raames, Fred Gehrke, kes istus kontoris tihtipeale minu vastas, tegi ettepaneku programmis osaleda. Minu jaoks tundus teema põnev, kuid täiesti tume maa. Alguses oli veidi hirmutav, et kellelgi võiks olla huvi minu kogemuse vastu või võiksin olla teisele juhile sparringpartneriks.
Kas ja kuidas mõjutas see kogemus sinu arusaamist kooli juhtimisest ja koolijuhiks olemisest?
Kooli juhtimisest teadsin seda, et koolijuhid on tavaliselt vanuselt üle keskmise ja nad on alati natukene torssis. Kui ma kohtasin Tiia Tiislerit (Haapsalu Kutseharduskeskuse õppedirektor, Haridusjuhtide praktikaprogrammi VI lennu osaleja), lõi tema positiivsus, energia ja kompetentsus mind pahviks. Vestluses tuli pidevalt välja erinevaid rahvusvahelisi projekte, kus tema ja Haapsalu Kutsehariduskeskus on osalenud. Tuleb tunnistada – väga vägevad inimesed töötavad meie haridussüsteemis. Kahjuks on sealne juht justkui “ühemeheorkester” – peab teadma kõigest kõike: tehnilistest programmidest, maja haldusest, strateegiast, rahvusvahelistest võimalustest, igapäevaküsimustest ja lisaks veel andma tunde ning olema tasakaalukas juht ja mentor oma tiimile. Väga suured nõudmised!
„Koolijuht peab teadma kõigest kõike – ja olema samal ajal ka mentor.“ – Kristiina Himma-Maasoo
Milliseid oskuseid peaksid tänased haridusjuhid eeskätt arendama, et olla konkurentsivõimelised, saada hakkama muutuste ja ootustega?
Haridusjuhid peavad tegelema nii olmeasjade kui ka strateegilise juhtimise ja tulevikuvaatega. Teemasid on palju, aga tööpäevas napib aega – sellepärast põlevadki nad läbi. Tuleb õppida usaldama ja võimestama oma meeskonda, et nad võtaksid rohkem vastutust.
Mida sina tänases haridussüsteemis muudaksid/ algataksid?
Ma ei tunne haridussüsteemi nii hästi, et teha ettepanekuid. See süsteem on väga kompleksne – seal on palju osapooli ja nüansse. Minu igapäeva kokkupuude on hetkel seotud haridussüsteemi esimeste astmetega – lastehoiu ja lasteaedadega. Pretensioone pole;). Laagri Veskitammi Lasteaed teeb oma tööd suure pühendumuse ja hoolega.
Mõtleme nüüd kaugemale – millisena näed tuleviku juhtimist/järeltuleva põlvkonna juhtimist? Millega peavad juhid täna tegelema, et olla ka tulevikus võimelised hästi juhtima?
Järeltulev põlvkond võib olla enesekindlam ja otsekohesem kui meie olime. Juht peab oskama seda suunata ja vajadusel ka piire seada. Ülejäänud osas on nende ootused sarnased meie ootustega: paindlikkus, rohkem puhkust, hea palk ja kiire karjäär. Juhi roll ega eesmärk ei muutu, küll aga valukohad, mida tuleb konkreetselt käsitleda. Oma inimestega tuleb rääkida, teha kokkuleppeid – millised on ootused, võimalused, piirangud. Ebamugavust tekitavad sageli need teemad, mida juhid väldivad.
Sa oled juht ja mentor – milline on sinu järgmine samm enesearengu teekonnal?
Olen juht, kes arendab edasi oma mentorlusoskusi ja täiustab tööriistakasti 😉
Kuidas hoiad end juhtimisalaste trendide ja teadmistega kursis?
On teatud nimed, keda loen ja kuulan – teemaks pigem enese- kui tiimijuhtimine. Näiteks- Simon Sinek, Mel Robbins (eriti tema raamat “Let Them”, soovitan naistele), Mark Manson, James Clear. Parim viis on aga leida mõttekaaslane, kellega ideid põrgatada ja tegevusi reflekteerida.
Kristiina Himma-Maasoo räägib, kui palju avardus tema vaade haridussüsteemile tänu koostööle Tiia Tiisleriga. Tema silmis on koolijuht üks keerulisemaid rolle üldse – inimene, kes peab haldama kõike alates kütteperioodist kuni rahvusvahelise koostöö ja strateegiani. Ta usub, et haridusjuhid vajavad rohkem võimalusi delegeerimiseks ja meeskonna võimestamiseks – ainult nii saavad nad ennetada läbipõlemist ja hoida arengut. Mentorina aitas Kristiina Tiial fookuses hoida ka iseenda heaolu.
