Märtsikuine Arengurakett toimus seekord koostöös President Kaljulaid Foundationiga, keskendudes lähisuhtevägivalla mõjule nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil. Päev andis mentoritele praktilised tööriistad delikaatseks märkamiseks ja professionaalseks toetamiseks. Keskseks teemaks oli teadlik märkamine ja oskuslik tegutsemine turvalisema keskkonna nimel. Arenguraketi eel vestlesime President Kersti Kaljulaidiga, miks on lähisuhtevägivalla märkamine ja ennetamine olulised ja millist rolli tööandja, juht või mentor selles mängib.
Mis oli see konkreetne hetk või sündmus, mis pani Teid otsustama, et just lähisuhtevägivald saab Teie fondi üheks põhifookuseks?
Kui minu ametiaeg läbi sai, oli päris palju neid, kes soovinuks minu jätkamist Kadriorus. Koguti toetusallkirju, küsitlused näitasid tugevat toetust. Pidin endalt küsima, mis on see, mille jätkumist inimesed siis sooviksid.
Arvasin, et siin Eestis läks inimestele enim korda demokraatlike vabaduste eest seismine ja ühiskonna nõrgemate kaitsmine. Nii tundus loomulik, et President Kaljulaidi Fond (PKF) teeb, mis suudab just neis valdkondades. Olgu see demokraatliku mõtteviisi ja noortele arutleva debati õpetamine, või siis projektid huvigruppide ja ettevõtetega, mis aitavad vägivalda meie ühiskonnas vähendada. Aitäh, meie kallid Vägivallavabaks algatuse liikmed-ettevõtted, et seda vedada aitate!
Miks on just tööandjatel võtmeroll lähisuhtevägivalla (LSV) märkamisel ja sellega tegelemisel?
Sest me käime iga päev tööl. Nende jaoks, kes kodus kannatavad misiganes liiki vägivalla all, on tööl kõige vabam hetk, korrakski kontrolli alt väljas. See on keskkond, kus võiks saada abi, aga selleks tuleb luua turvalised tingimused. Vaikimise müüri pea tõstmine on kohutavalt raske samm.
Ettevõtja vaatest ei ole ka tegemist ainult heasoovlikkusega oma töötajate suhtes, kuigi olen kindel, et meie majakaid ja liikmeid motiveerib esimesena asjana just see asjaolu. Aga on ka majanduslik külg.
Vägivallast vabanenud töötaja on kindlasti produktiivsem. Kuna statistiliselt on meil väga suur hulk naisi – 41% – vägivalla all kannatanud, siis igas suuremas töökollektiivis selliseid inimesi leidub. Järelikult saab iga suurem ettevõte kedagi aidata, võites sellest õnnelikuma ja kõrgema enesehinnanguga, seega julgema pealehakkamisega töötaja.
Millised on olnud Teie jaoks kõige üllatavamad õppetunnid selle teemaga tegelemisel?
Nii tobedasti kui see ka ei kõla – aga ikka suudab mind aeg-ajalt rabada, et statistika tõepoolest vastabki päris elus tõele. Kus iganes tekib turvaline keskkond LSVst rääkimiseks, hakkavad ohvrid vaikimise müüri tagant päriselt välja tulema. Väga kiiresti. See on muidugi väga-väga hea. Me näeme, et isegi meie teekonna päris alguses on ehk mõnede inimeste elu juba natuke muutumas.
Turvaline keskkond, oskuslikud kaasteelised, ohvritele teada andmine, et nemad ei ole kunagi süüdi. Isegi mitte selles, et nad pole suutnud vägivaldseid mustreid oma elus võib-olla lapsest peale lõhkuda.
Kõige tähtsam on tekitada ohvris tunne, et tal ei pea olema häbi – sellest võib juba piisata, et abi hakatakse otsima. Mullegi oli ehk üllatus, et abi läbi juhtunu ärarääkimise vajavad ka need, kelle elus on olnud üks ja lühiajaline LSV episood. Ja needki, kes on oma tänaste teadmiste juures hakanud mõistma omaenda varasemate tegude halbu külgi.
Intervjuus rõhutas President Kersti Kaljulaid, et turvaline keskkond ja avatud suhtlus võivad olla esimesed sammud vaikimise müüri murdmisel ning et iga ettevõte saab oma töötajaid toetades aidata kaasa ühiskonna muutusele. Kutsume kõiki juhte ja organisatsioone looma turvaline töökeskkond- märkamaks, toetamaks ja tegutsemaks!
