Tänapäevases töömaailmas räägitakse järjest enam vastupidavusest. Selle all ei mõisteta enam üksnes stressitaluvust kitsas tähenduses, vaid hoopis laiemat suutlikkust tulla toime muutustega, säilitada rahu pingelistes olukordades ning jätkata eesmärkide poole liikumist ka siis, kui ressursid on piiratud või olukord keeruline. Vastupidavus mõjutab seda, kuidas inimene töötab, olukordadega suhestub ja keerukustest taastub.
Vastupidavusel on erinev kaal sõltuvalt rollist ja organisatsioonist. Tänases majanduslikult ja poliitiliselt ebakindlas, konkurentsitihedas ja kiiresti muutuvas maailmas on see omadus muutunud paljudel ametikohtadel kriitiliseks. Seetõttu on oluline mõista, kuidas vastupidavust hinnata.
Isiksus kui vastupidavuse vundament
Vastupidavus on seotud inimese isiksuslike eeldustega. Kindlasti oled kohanud inimesi, kes jäävad kriisiolukordades rahulikuks suurema pingutuseta, samal ajal kui teised on endast väljas ka pisemate tagasilöökidega silmitsi seistes. See on näide ainult ühest viisist, kuidas loomuomased eeldused võivad inimeste reaktsioone ja vastupidavust mõjutada.
Erinevad isiksusetestid hindavad erinevaid vastupidavusega seotud omadusi. Näiteks WorkPlace Big Five testiprofiilil on selleks reageerimistundlikkusega seotud skaalad. Madalama reageerimistundlikkusega inimene on harilikult rahulik, enesekindel ja stabiilne. Isiksusetestid ei näita ainult seda, kas inimene „on vastupidav“, vaid aitavad mõista tema loomupärast reaktsioonimustrit.
Näide WorkPlace Big Five isiksusetesti vastupidavusega seotud skaaladest.
Vastupidavust kujundavad ka oskused ja kogemused
Kuigi isiksusel on oluline roll, kujuneb vastupidavus suuresti ka kogemuse, oskuste ja õpitud toimetulekustrateegiate kaudu. Seetõttu ei piisa vastupidavuse hindamiseks ainult isiksusetestist.
Üks tõhusamaid viise vastupidavuse analüüsimiseks on intervjuu. Otsekohene küsimus stiilis „Kui vastupidav sa oled?“ ei võimalda sageli adekvaatset sisendit. Küll aga saad koguda väärtuslikku infot tuginedes konkreetsetele näidetele ja kogemustele. Oskuslikult läbi viidud intervjuust joonistuvad välja nii vastupidavusega seotud tugevused ja ka arenguvõimalused.
Näited vastupidavusega seotud intervjuuküsimustest:
- „Kirjelda olukorda, kus sa töötasid suure pinge all.“ Vastus sellele küsimusele aitab mõista, mida inimene tajub pingelise olukorrana ning mis talle pinget tekitab.
- „Kuidas see mõjutas sinu tööd?“ Vastus sellele küsimusele peegeldab seda, kuidas pingelised olukorrad teda mõjutavad ning milline on tema eneserefleksioonioskus.
- „Mida sa tegid, et säilitada olukorrale vaatamata enda töö kvaliteet?“ Selle küsimusega saad sissevaate inimese toimetulekumehhanismidesse ning sellesse, kuivõrd teadlikult ta endaga vastupidavuse suurendamiseks tööd on teinud.
- „Mida sellest olukorrast õppisid?“ Viimane küsimus heidab veelkord valgust eneserefleksioonioskusele ning sellele, kuidas inimene olukorraga suhestub. Näiteks võib olukorrast õppida, et „See tiim ja projekt ei kõlvanud kuhugile ning ma ei oleks pidanud sellisesse olukorda sattumagi.“ või „Põhjalikuma projektiplaani ning parema kommunikatsiooniga oleksin saanud pingeid ennetada.“
Lisavõimalused hindamise usaldusväärsuse suurendamiseks
Vastupidavust saab uurida ka taustaintervjuu raames, et kuulda varasemate koostöökogemuste pinnalt, kuidas on kolleeg või juht seda omadust tema puhul tajunud. Ka taustaintervjuud läbi viies on soovituslik läheneda läbi konkreetse projekti või näite ning uurida, kuidas soovitaja hinnangul inimene olukorraga toime tuli, mida tegi selle parandamiseks ning kuidas teistele mõjus.
Lisaks pakuvad vastupidavuse hindamiseks häid võimalusi ka simulatsiooniülesanded või käitumuslikud ülesanded, mille raames kandidaadid peavad tegema koostööd ajalise surve all või otsima lahendusi piiratud info tingimustes. See võimaldab näha, kuidas inimene pingeolukorras reageerib, teistega suhtleb ja millist väärtust loob. Sellistes olukordades avalduvad sageli inimeste erinevused reaktsioonides, rahu säilitamises ja keskendumisvõimes.
Tagasi algusesse – miks ja kas üldse vastupidavust hinnata?
Vastupidavus ei ole kõikides ametikohtades ühtviisi määrava tähtsusega. Vastupidavus ei ole võtmetähtsusega rollis, kus töömaht on stabiilne, vastutust on vähem, muutusi olulisel määral ei esine ning töö on rutiinsem. Sellises rollis on kriitilisema tähtsusega teistsugused omadused nagu näiteks rutiinitaluvus.
Seetõttu on vastupidavuse hindamisel oluline arvestada konkreetset töökonteksti: Millist vastupidavust see roll nõuab? Mistõttu? Kui selgub, et vastupidavus on võtmetähtsusega, tasub läbi viia hindamine. Pea meeles, et mida rohkem erinevaid meetodeid ja infoallikaid kasutad, seda põhjalikum on sisend ning usaldusväärsemad hindamise tulemused!
Kui oled vajaduse tuvastanud ning eelistad hindamise jätta kogenud professionaalidele, kes olulise info sinu jaoks ühele paberilehele koondavad, võta ühendust meie hindamise tiimiga!
Autor: Andra Värnik, Talentide analüüsi Hubi juht
