Juba viis ja rohkemgi viimast aastat räägime, et muutunud on töötajate ootused juhtimisele. Ühelt poolt tuuakse esile see, et uued põlvkonnad ei lepi enam autokraatliku käskluste-korralduste jagamise stiiliga ja sellele vastandlikuna on eesrindliku ja positiivsena esile tõstetud coachiv juhtimine. Coachiva juhtimise all mõeldakse esimesena sageli stiili, kus juht ei anna korraldusi vaid küsib töötajalt endalt, mis sa võiksid teha, et see probleem lahendada? Ehk siis see on näide kaasamisest, meeskonnaliikme arvamuse küsimisest, vastutuse jagamisest ja seeläbi ka töötaja võimustamisest.
Sellesama näitega on seotud mitmed muud levinud eksiarvamused. Näiteks see, et coachiv juhtimine on üks „pehmode asi“, mille puhul unustatakse eesmärgid ja tulemuste saavutamine ja muudkui küsitakse lahkel toonil küsimusi ning vesteldakse.
Kuid kas coachiv juhtimine on ainult juhipoolne küsimuste küsimine?
Coachiv juhtimine – mis see on?
Kasutaksin teema avamiseks meie põhjanaabri Dan Soback´i lähenemist. Dan Soback on tuntud Soome juhtimis- ja coachinguvaldkonna koolitaja, kes on olnud mulle endale mitme coachingusertifikaadi väljaõppes õppejõuks. Üks tema viimastest raamatutest ongi 2021. aastal ilmunud raamat „Coachiv juhtimine“ („Valmentava johtajuus“, ei ole ilmunud eesti keeles), kus ta avab coachiva juhtimise sügavamat olemust.
Raamatu autor tõlgendab ise coachivat juhtimist järgnevalt:
Coachiv juhtimine on koostöösuhe, mis arendab meeskonnaliikme vastutuse võtmist, pidades siiski silmas nii tema pädevust kui ka küpsust. Coachiv juhtimine püüab aktiveerida nii mõtlemise kui tegutsemise. (Dan Soback)
Coachiva juhtimise 6 põhimõtet
Kogenud professionaalsete coachide koolitaja jagab coachiva juhtimise põhimõtted kokku kuude ajajaotusesse:
- Loo turvaline keskkond.
- Juhi avatud küsimuste abil.
- Võimalda ja soodusta iseseisvat otsustamist.
- Ole sparringupartner ja vajadusel toeta.
- Uuri mõtlemis- ja tegutsemisviise.
- Kiida ja julgusta!
Vaatame korraks neid kuut kategooriat veidi lähemalt. Siinjuures meenutan, et meeskonnale seatakse kindlasti eesmärgid ja jälgitakse nende täitmist. D.Soback ise kirjeldab seda kuut põhimõtet kui teekonda enesejuhtimise ja tõhusa tegutsemise poole.
1. Loo turvaline keskkond.
Coachiv juht loob turvalise suhtluskeskkonna, kus igaüks julgeb ennast väljendada ja valjult mõelda, kartmata seejuures hukkamõistu või karistust. See loob pinnase, et teha iseseisvaid valikuid, katsetada ja õppida nii üksi kui koos teistega. Ta tunneb siirast huvi oma meeskonnaliikmete edenemise osas, kohtleb neid respektiga ja demonstreerib enda tuge keerukamatel hetkedel. Kui juht ootab teistelt, et tema isiklik arvamus on ainuõige, millele vastu vaielda ei saa, siis sellest etapist/põhimõttest edasi liikuda ei ole võimalik.
2. Juhi küsimustega.
Coachiv juht juhib küsimuste abil ühist arutelu, probleemilahendust ja pidevat õppimist. Ta kasutab ära meeskonnaliikmete asjatundlikkust, arendab nende iseseisva analüüsimise oskust ja innustab neid vastastikku suhtlema, kaasates neid seeläbi ühisesse otsustamisse. Siinjuures on oluline nimelt avatud küsimuste küsimine. Kuidas? Mille põhjal? Mida? Millal? Küsimuste küsimise juures on eriline väärtus teiste kuulamise oskusel ja ruumi jätmisel küsimuste läbitöötamiseks. Coachiv juht saab teha lühikokkuvõtteid ja võtta kokku nii sisupoole kui arutelus tajutud emotsioonid.
3. Võimalda ja soodusta iseseisvat otsustamist.
Coachiv juht jätab meeskonnaliikmetele ruumi ja ka eeldab iseseisvat otsustamist oma töö juhtimise ja isikliku arengu osas. See arendab meeskonnaliikmete võimekust tegutseda vajaduse korral ilma liigse sõltuvuseta juhist ja võtta neil iseseisvalt vastutust. Iseseisva otsustamise võimaldamist peaks alustama väiksematest asjadest ja andma vähehaaval vastutuse laiust juurde, arvestades meeskonnaliikme pädevuse ja oskuste kasvuga.
Märkimisväärseks nüansiks on meeskonnaliikmete ja nende valikute usaldamine. Kui tegemist on juba pädeva eksperdiga, siis on oluline lahti lasta liigsest kontrollivajadusest ja „mikromanageerimisest“. See võib kogenud töötaja tööindu ja motivatsiooni tõsiselt pärssida.
4. Ole sparringupartner ja vajadusel toeta.
Coachiv juht jätab igaühele ruumi juhtida oma tööd ja kasvamist, kuid on siiski vajadusel toeks. Sparrigupartneriks olemine annab tunde, et sinust hoolitakse, see tugevdab üksikisikute ja meeskonna eesmärgipärast tegutsemist ning pikaajalist arengut. Coachiv juht pakub meeskonnaliikmele tema arenguteel olukorrast lähtuvalt nii intellektuaalset kui emotsionaalset tuge. Selle põhimõtte alla käivad kindlasti ka regulaarsed 1:1 vestlused, kus peamiseks vestlusteemaks ei peaks olema ainult pooleliolevad tööd ja projektid vaid ka isikliku arengu ja pikemate karjääriplaanide toetamine. Siin saab juht olla meeskonnaliikmele sparringupartneriks nii seatud eesmärkide suunas kui ka sügavama enesetundmise poole, aidates tal kasvada nii professionaali kui inimesena.
5. Uuri mõtlemis- ja tegutsemisviise.
Coachiv juht julgustab meeskonnaliikmeid olema pidevalt teadlik nii endast kui valitsevatest mõtlemis- ja tegutsemisviisidest tervikuna. Mõtlemis- ja tegutsemisviiside uurimine aitab kaasa uuendusmeelsusele ning pidevale uuenemisvõimele muutuvas keskkonnas. See, mis sobis ja toimis eile, et pruugi meile enam täna soovitud tulemust tuua. Ta algatab vestlusi tema poolt märgatud mõttemallide, uskumuste ning reageerimis- ja tegutsemisviiside üle. Coachiv juht aitab meeskonnaliimetel uurida erinevaid olukordi, kasutades selleks erinevaid mudeleid ja raamistikke. Sellega ta toetab meeskonna teadliku märkamise kultuuri ja mitmedimensioonilist süsteemmõtlemist.
6. Kiida ja julgusta!
Coachiv juht rakendab liidrirolli eelkõige nii, et kiidab oma meeskonnaliikmeid ja jõustab neid inimestena. Kiitmine ja julgustamine toetab arengut ning muutuste poole pürgimist, tõstes samuti meeskonnaliikme eneseusku ja andes võimustatuse ja saavutamise tunde. Ehe tunnustuse jagamine aitab kaasa üksteise väärtustamisele meeskonnas. Oluline on anda regulaarset kinnitavat tagasisidet, kui märkad õnnestumisi ja meeskonnaliikme arengut. Siia kuulub ühe osana töötaja tugevuste esiletoomine ja nende töös ärakasutamine, mille läbi kasvab meeskonnaliikme eneseteadlikkus.
Coachiv juhtimine ei ole, ainult küsimuste küsimise kultuur, see on juhi hoiakute ja tegutsemismallide süsteem, mis aitab kaasaegsel moel tulemusi saavutada ja samas tagada ka meeskonnaliikmete väärtustatuse tunde ja rahulolu.
Kui soovid ise omandada või kellegi oma meeskonnaliikme arengut toetada coachiva juhtimise võtete omandamiseks, siis Fontese Coachiva Juhtimise Arenguprogrammi on juba avatud registreerumine, programmi põhitegevused algavad 2025 sügisel.
Autor: Tiiu Allikvee/Fontes/ Mentorluse valdkonna juht
