29. mail koguneb mentorite kogukond Eesti Panga Iseseisvussaali, et ühiselt uurida, millest koosneb mentoriks olemise kunst. Seekordse Arenguraketi korraldavad Fontes Alumni Club ja Eesti Mentorite Koda. Selle väärika kohtumise võõrustaja on Eesti Panga president Madis Müller – tippjuht, kes ise on samuti kogenud mentor. Palusime tal jagada mõtteid juhtimisest, mentorlusest ja sellest, mis aitab temal fookust hoida.
Milline on olnud sinu enda kõige olulisem mentor ja mida sa temalt õppisid?
Mul on olnud päris palju erinevaid töökohti ja juhte. Ning pea igaühelt on olnud midagi õppida. Peamiselt seda, kuidas erinevaid juhtimisülesandeid lahendada, oma eesmärke saavutada ja mitmesuguste inimestega nö. hakkama saada. Aga mõnelt olen õppinud ka midagi, mida ei peaks tegema. Kindlasti oli palju õppida näiteks Siim Kallaselt, kelle nõunik mul oli võimalus kunagi olla. Meelde on jäänud Siimu võime nö. näha laia pilti, omada alati strateegilist vaadet ja leida ajaloolisi paralleele erinevatele sündmustele. Samuti see, kuidas ta usaldas tol ajal väga noori (nagu mina) kolleege, öeldes, et „noorus on probleem, mille aeg kindlasti parandab“. Teisalt mäletan ka seda, kuidas Price Waterhouse-is (tänane PwC) konsultandina töötades meie osakonna juht Mart Habakuk suutis äriliselt näha erinevaid võimalusi, mida mina tol hetkel ei oleks ise suutnud tabada.
Kas igast juhist saab mentor? Mis teeb ühe juhi heaks mentoriks?
Juhtimisoskused on üldiselt õpitavad ja kindlasti suudab iga vähegi korralik juht õppida ka mentoriks. Ma usun, et üks hea mentor peaks aga esiteks omama piisavalt juhtimiskogemust ja teadmisi, peaks oskama küsida õigeid küsimusi ja olema muidugi siiralt huvitatud teise inimese arengu toetamisest. Seda öeldes ma käsitlen mentorina kedagi, kes annab ka mingil määral nõu ja jagab oma kogemusi, mitte vaid coachina ei aita teisel inimesel endal vastusteni jõuda.
Peale mentori väljaõppe läbimist – mis oli sinu jaoks kõige olulisem taipamine või tööriist, mille kaasa võtsid?
Kõige selgemini jäi vast meelde vajadus hoida end tagasi ise erinevatele probleemidele lahenduste pakkumisel. Kui nüüd keegi tuleb minu juurde mõne küsimusega või kirjeldab mõnda probleemi, siis ma pigem ikka küsin, mida ta näeb ise kõige parema lahendusviisi või järgmise sammuna.
Millisel oskusel või teadmisel on olnud sinu jaoks suurim väärtus? Millal oled seda rakendanud – kas saad tuua konkreetse näite?
Võibolla kuulamisoskusel. See on seotud juba mainitud otsusega hoida end tagasi ise pidevalt vastuste ja probleemidele lahenduste pakkumisel. Samuti on see seotud tõdemusega, et inimesed võivad olla ootamatult erinevad selles, mis neid nö. käima tõmbab ja kuidas nad oma tööd teha soovivad. Selle mõistmise rakendamine on olnud oluline eelkõige mingite ametikohtade täitmisel või inimeste rollide muutmisel. Mh näiteks juhtudel, kus mõne inimese eelistused oma karjääri puudutavates valikutes tunduvad mulle esmapilgul keerulised mõista.
Eesti Pank on saatnud oma juhte Fontese mentori väljaõppesse ja menteede gruppi – miks olete just selle arenduse tee valinud? Millist mõju sa näed sellel teie organisatsioonile?
Oleme Eesti Pangas oma juhte koolitanud ja nende arengut toetanud erinevatel viisidel, aga juba aastaid oleme pakkunud ka võimalust osaleda Fontese mentorluse programmis. Selle taga on esiteks uskumus, et just selline coachiv juhtimisstiil, millest Fontes oma programmis lähtub, tagab reeglina kõige paremad tulemused. See on ka juhtimine, mida tänapäeval töötajad kõige enam hindavad või lausa eeldavad. Ja eks oleme sel teel jätkanud muuhulgas positiivse tagasiside tõttu, mida senised osalejad programmile on andnud.
Milline juht sina oled ja kuidas see on aastate jooksul kujunenud?
Tahaksin uskuda, et olen üsnagi kaasav juht, kes kuulab enne otsustamist ära erinevad arvamused ja argumendid. Samas ei meeldi mul ka liiga palju teemasid nö. õhku jätta ja vajaliku otsustamisega viivitada. Tippjuhi rollina näen eelkõige organisatsiooni strateegilise suuna seadmist, täpsemate tegevusplaanide koos kolleegidega läbi kaalumist ning seejärel kolleegide toetamist kokkulepitud plaanide elluviimisel. Minu jaoks on ajapikku järjest selgemaks saanud, et ma ei ole ja ei peagi olema üheski keskpanga konkreetses töölõigus kõige parem ekspert, vaid töötama selle nimel, et kõigi nende tegelike ekspertide tegevus oleks suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja piltlikult kogu meie orkester hästi kokku kõlaks.
Millist juhtimisnõu oled ise saanud, mis on sind kõige rohkem mõjutanud?
Mind kõnetab kunagi kuuldud mõte, et „kui sa tahad juhtida teisi, pead sa kõigepealt suutma juhtida iseennast“. Ma arvan, et juhi jaoks on väga tähis mõista enda iseloomu, tugevusi ja nõrkusi. Vastavalt on siis võimalik esiteks ennast edukalt juhtida, kuid ka kokku panna meeskond, kes sind vajalikes kohtades toetab ja täiendab. Seda kõike tehes on vaja püsida isiklikult igas mõttes heas tasakaalus, sest vastasel juhul kannatab kogu organisatsioon. Samuti tähendab see minu jaoks, et juhil endal peab olema silme ees selge siht sellest, mida ta soovib saavutada ja kuhu oma juhitava organisatsiooniga jõuda.
Kuidas hoiad juhina fookust ja rahu juhtides institutsiooni, mille otsused mõjutavad kogu riiki?
Fookuse ja rahu hoidmine on minu jaoks otseselt seotud alustuseks „enese juhtimisega“ toime tulemisele, millele eelpool viitasin. Lisaks püüdlusele oma töö- ja isiklikku elu mõistlikus tasakaalus hoida on minu arvates tähtis alati keskendumine asjadele, mille muutmine on meie võimuses ning samal ajal mitte lasta end emotsionaalselt liialt häirida asjadest, mis ei ole meie kontrolli all. See annab mulle rahu ka keskpanka juhtides. Ma olen rahul, kui tean, et me oleme andnud endast kõik, enda tööd hästi teinud ja valmistunud ka erinevateks võimalikeks stsenaariumideks. See kuidas maailm tegelikult muutub ja mis üllatusi majanduses või rahanduses veel ette tulla võib, ei ole aga mõistagi meie kontrolli all.
Milline väärtus on sulle juhina ja inimesena kõige olulisem? Kas sul on mõni harjumus või rituaal, mis aitab sul tasakaalu hoida?
Ma usun, et head juhti iseloomustab pühendumus. Ta peab pühenduma oma organisatsiooni edu saavutamisele ja oma inimeste toetamisele ühiste eesmärkide poole liikumisel. Samal ajal on muidugi oluline ka oma elus mõistliku tasakaalu hoidmine, et ainult tööle pühendudes mitte katki minna ja läbi põleda. Minu puhul lisaks perega veedetud ajale aitab sellele kaasa enda füüsiline liigutamine erinevate spordialadega tegeledes. Ja seda soovitavalt värskes õhus ja looduses!
Mis sind viimasel ajal tõeliselt inspireeris?
Mind üldiselt inspireerib see, kui näen kedagi tegemas midagi erakordselt hästi ja professionaalselt. See võib olla mõne sportlase veatu sooritus, mõne näitleja või muusiku etteaste või ka mõni eriti hästi esitatud kõne. Vast viimati mind aga inspireeris vestlus ühe noore daamiga Soomes Lapimaal, kes meile ühel paaripäevasel üritusel kokana suurepärast toitu valmistas ning rääkis, kuidas ta Helsingis advokaaditööst tüdinuna otsustas kolida Lapimaale hoopis teistsugust elu elama, hakates matkajuhiks ja kokaks. Ja ta oli seejuures nii tohutult õnnelik ja oma eluga rahul.
Kohtumiseni mai lõpus Eesti Pangas, kus Arengurakett “Mentoriks olemise kunst” avab lisaks Eesti Pangale paljude teiste eripalgeliste organisatsioonide ja juhtide edulood ning õppetunnid.
