Tsltlane (workaholic)ei ole lihtsalt keegi, kes teeb palju tunde td tegelikult on ttundide arvu ja probleemse lettamise vahel vaid nrk korrelatsioon. Pigem on see seisund, kus inimene ei suuda end tst n lahti hendada, isegi ajal, kui ta ei tta.

Tsltuvuse negatiivne mjuvljendub terviseprobleemides, kuna puhkuse ja enda eest hoolitsemise vajadus jb tagaplaanile. Samuti kahjustab see suhteid, kuna tl on prioriteet pere ja sprade ees. Pidev tle keskendumine tekitab stressi ja stunnet, mis vhendab elukvaliteeti.

Olukord pole aga lootusetu! Tsltuvusest on vimalik vabaneda.

Siin on kuus strateegiat, mis aitavad sellest surnud ringist vlja:

  1. Kiireloomulisuse mberdefineerimine: Ei ole paremat viisi pideva minikriisi loomiseks, kui pidada kiki lesandeid vrdselt thtsaks, see tstab olulisel mral stressitaset. Oluline on teha vahet, mis teliselt vajab kiiret thelepanu ja mis mitte. Alusta oma lesannete levaatamisest ja kehtesta kunstlikud piirangud, et oma suhet tga uuesti mratleda mista, et kik ei ole nii kiireloomuline, kui hetkel tundub.
  2. To-do listi muutmine: Jrgmise sammuna on aeg vaadata lhemalt oma suhet tlesannete nimekirjaga. Tsltlasel tuleks to-do listi kasutada kaardistamiseks ja prioriteetide seadmiseks, mitte keskenduda kogu loendis kigi lesannete lpetamisele. Kasutada vid ka Eisenhoweri maatriksit, mis aitab lesandeid thtsuse ja vajaduse jrgi eristada.
  3. pi tlema ei ja delegeerima: Tsltlased kipuvad olema kehvad delegeerijad. Nende soov pidevalt td teha thendab, et nad vtavad lesanded pigem enda peale, kui annavad need kellelegi teisele. Nad ei tle palvetele ei, sest see annab hea tunde. Ja nende vajadus asjade tiuslikult tegemise jrele thendab, et nad ei saa usaldada teisi. pi oma aega hindama ja delegeerima, et mitte end le koormata.
  4. Tsltuvuse kella parandamine Paljud tsltlased alahindavad, kui palju aega lesandele tegelikult kulub, mistttu nad phenduvad liiga paljude asjade tegemisele liiga lhikese aja jooksul. See toob kaasa mitmeid probleeme nii sltlase enda heaolule kui ka teistele, kes on kaasatud ebamistliku ajakavaga projektidesse ja lesannetesse. Kella igeks seadmiseks pead esmalt tunnistama oma ekslikku ajataju ja seejrel mtma, kui palju see tegelikust erineb. Niteks kirjuta jrgmisel ndalal enne mne lesandega alustamist les aeg, mis sinu arvates kulub, ja seejrel vrdle seda sellega, kui kaua see tegelikult aega vtab.
  5. lemtlemise (rumineerimise) kontrollimine: Tsltuvuse tuumas on iseeneset midagi positiivset kirg millegi vastu. Probleemiks saab aga suutmatus seda kirge vajadusel vlja llitada ja pidev mtlemine tle. Mtete peatamiseks tuleb leida sobivad viisid, on see siis stop tlemine, endale sobivad afirmatsioonid vi teadlik mberllitumine. Tsltlasi kannustab sageli tagant soov teisi mitte alt vedada ja nad on llatunud, kui saavad teada, et teised tunnevad kergendust kui nad vtavad ette samme oma heaolu parandamiseks.
  6. Puhkuse ja taastumise omaksvtmine: Meie kehad ei ole fsiliselt vimelised psima pidevas vitle-vi-pgene-režiimis ja vajavad puhkust ja taastumist. Kuigi tsltlasele vib uni tunduda hiriva ajaraiskamisena, rkimata pevasel ajal puhkusepausi vtmisest, siis on hdavajalik leida tegevusi, mis aitavad vaimselt tst lahti lasta nagu sport, lgastus ja meelelahutus.

Režiim

Kas sulle tundub, et kike on liiga palju ja sul ei ole energiat kigega hakkama saada? Kas oled kogenud lbiplemist vi olnud sellele sna lhedal? Mis oleks, kui avastaksid oma heaolu positiivselt toetavad mehhanismid ning piksid tuvastama ja maandama vimalikke riskifaktoreid? Kujuta ette, et sul on isiklik plaan, mis toetab sind vaimse, sotsiaalse ja karjrialase heaoluga tegelemisel.

Avasta oma sisemise heaolu jud!

Fontesel on sulle pakkuda kaks nustamispaketti:tispakett ja minipakett.

Vta hendustPille Pestiga, et tpsem sisu ja fookus paika panna ning oma heaolu jrgmisele tasemele viia.

Autor: Pille Pesti, pshholoog-nustaja