Töösõltlane (workaholic) ei ole lihtsalt keegi, kes teeb palju tunde tööd – tegelikult on töötundide arvu ja probleemse ületöötamise vahel vaid nõrk korrelatsioon. Pigem on see seisund, kus inimene ei suuda end tööst nö lahti ühendada, isegi ajal, kui ta ei tööta.
Töösõltuvuse negatiivne mõju väljendub terviseprobleemides, kuna puhkuse ja enda eest hoolitsemise vajadus jääb tagaplaanile. Samuti kahjustab see suhteid, kuna tööl on prioriteet pere ja sõprade ees. Pidev tööle keskendumine tekitab stressi ja süütunnet, mis vähendab elukvaliteeti.
Olukord pole aga lootusetu! Töösõltuvusest on võimalik vabaneda.
Siin on kuus strateegiat, mis aitavad sellest surnud ringist välja:
- Kiireloomulisuse ümberdefineerimine: Ei ole paremat viisi pideva minikriisi loomiseks, kui pidada kõiki ülesandeid võrdselt tähtsaks, see tõstab olulisel määral stressitaset. Oluline on teha vahet, mis tõeliselt vajab kiiret tähelepanu ja mis mitte. Alusta oma ülesannete ülevaatamisest ja kehtesta kunstlikud piirangud, et oma suhet tööga uuesti määratleda – mõista, et kõik ei ole nii kiireloomuline, kui hetkel tundub.
- To-do listi muutmine: Järgmise sammuna on aeg vaadata lähemalt oma suhet tööülesannete nimekirjaga. Töösõltlasel tuleks to-do listi kasutada kaardistamiseks ja prioriteetide seadmiseks, mitte keskenduda kogu loendis kõigi ülesannete lõpetamisele. Kasutada võid ka Eisenhoweri maatriksit, mis aitab ülesandeid tähtsuse ja vajaduse järgi eristada.
- Õpi ütlema “ei” ja delegeerima: Töösõltlased kipuvad olema kehvad delegeerijad. Nende soov pidevalt tööd teha tähendab, et nad võtavad ülesanded pigem enda peale, kui annavad need kellelegi teisele. Nad ei ütle palvetele “ei”, sest see annab hea tunde. Ja nende vajadus asjade täiuslikult tegemise järele tähendab, et nad ei saa usaldada teisi. Õpi oma aega hindama ja delegeerima, et mitte end üle koormata.
- Töösõltuvuse kella parandamine – Paljud töösõltlased alahindavad, kui palju aega ülesandele tegelikult kulub, mistõttu nad pühenduvad liiga paljude asjade tegemisele liiga lühikese aja jooksul. See toob kaasa mitmeid probleeme nii sõltlase enda heaolule kui ka teistele, kes on kaasatud ebamõistliku ajakavaga projektidesse ja ülesannetesse. Kella õigeks seadmiseks pead esmalt tunnistama oma ekslikku ajataju ja seejärel mõõtma, kui palju see tegelikust erineb. Näiteks kirjuta järgmisel nädalal enne mõne ülesandega alustamist üles aeg, mis sinu arvates kulub, ja seejärel võrdle seda sellega, kui kaua see tegelikult aega võtab.
- Ülemõtlemise (rumineerimise) kontrollimine: Töösõltuvuse tuumas on iseeneset midagi positiivset – kirg millegi vastu. Probleemiks saab aga suutmatus seda kirge vajadusel välja lülitada ja pidev mõtlemine tööle. Mõtete peatamiseks tuleb leida sobivad viisid, on see siis ´stop´ ütlemine, endale sobivad afirmatsioonid või teadlik ümberlülitumine. Töösõltlasi kannustab sageli tagant soov teisi mitte alt vedada ja nad on üllatunud, kui saavad teada, et teised tunnevad kergendust kui nad võtavad ette samme oma heaolu parandamiseks.
- Puhkuse ja taastumise omaksvõtmine: Meie kehad ei ole füüsiliselt võimelised püsima pidevas võitle-või-põgene-režiimis ja vajavad puhkust ja taastumist. Kuigi töösõltlasele võib uni tunduda häiriva ajaraiskamisena, rääkimata päevasel ajal puhkusepausi võtmisest, siis on hädavajalik leida tegevusi, mis aitavad vaimselt tööst lahti lasta nagu sport, lõõgastus ja meelelahutus.
Režiim
Kas sulle tundub, et kõike on liiga palju ja sul ei ole energiat kõigega hakkama saada? Kas oled kogenud läbipõlemist või olnud sellele üsna lähedal? Mis oleks, kui avastaksid oma heaolu positiivselt toetavad mehhanismid ning õpiksid tuvastama ja maandama võimalikke riskifaktoreid? Kujuta ette, et sul on isiklik plaan, mis toetab sind vaimse, sotsiaalse ja karjäärialase heaoluga tegelemisel.
Avasta oma sisemise heaolu jõud!
Fontesel on sulle pakkuda kaks nõustamispaketti: täispakett ja minipakett.
Võta ühendust Pille Pestiga, et täpsem sisu ja fookus paika panna ning oma heaolu järgmisele tasemele viia.
Autor: Pille Pesti, psühholoog-nõustaja
