Muutused ei koputa uksele – nad astuvad sisse. Just sellises ajas elame täna nii organisatsioonide kui ka juhtidena. Üha olulisemaks saab võime paindlikult kohanduda ja saavutada säilenõtkus. Kuidas see mõiste ellu ärkab Ida-Virumaal, meie juhtivas energiatööstuse südames, millest saab alguse tegelik muutus, ja miks juht ei peaks ootama ideaalset lainet, vaid õppima ujuma ebamäärasuses? Vestlesime Enefit Poweri juhi Lauri Karbiga tema isiklikest kogemustest, juhtimisfilosoofiast ja sellest, kuidas ta ise – nagu fööniks – keerulistest hetkedest uue jõuga tõuseb. Loe, kuidas sünnib tulevikukindel juhtimine.
Säilenõtkus on organisatsioonides ja juhtimises järjest olulisem märksõna. Kuidas teie seda Enefit Poweri juhina defineerite?
Tõsi, säilenõtkus on uus mõiste organisatsioonidele, mille sünnilugu on tihedalt seotud globaalse makro-keskkonna kiirete muutustega. Siia kuuluvad eriti keskkonna ja laiemalt kestlikkuse teemad. Kuid aina enam peame tähelepanu pöörama inimeste vaimse tervise peale. Ida-Virumaa on kindlasti eriline piirkond, mis on harjunud olema muutuste tuules. Energiatööstus on aastakümneid töötanud väga turvalises keskkonnas – investeeriti pikaajalistesse projektidesse, tuluvoog oli hästi planeeritav, energeetikas töötamine oli austatud töö. Samas peame arvestama, et paljudele üllatuslikult on isegi Ida-Virumaa sees erinevates linnades erinev säilenõtkus.
Suund kestlikuma majandusmudeli suunas on vähendanud planeeritavust nii Enefit Poweri tuluvoo kui ka käitiste töötundide osas. Meie suurim väljakutse saab olema organisatsiooni läbiv ümberkujundamine, et nende muutustega paremini toime tulla. Kas meie oskused on multi-funktsionaalsed ehk kas suudame täna töötada ühes töölõigus, homme aga teises, ülehomme kolmandas? Kas meie töötajad tajuvad globaalsetest trendidest tekkivaid muutusi ja sellest lähtuvaid võimalikke muutusi oma töökohas? Kas meie töötajad tulevad toime stressiga, mida tekitab ebaselgus, ebamäärasus, ebakindlus ja pidevalt muutuv keskkond (sh poliitiline, omavalitsuse tasand)? Nende küsimustele vastuste leidmine ongi tulevaste aastate suurim väljakutse.
Tippjuhina olete pidevalt erinevate muutuste ja väljakutsete ees. Mis aitab teil endas ja meeskonnas vastupidavust kasvatada?
Vastupidavus on nagu sport. Seda peab kogu aeg treenima. Vastupidavuse kasvatamine algab kommunikatsioonist ja arendamisest. Mõlemad peavad olema sagedamad kui 5-10 aastat tagasi. Kommunikatsiooni poolest kuuluvad juhi tööportfelli reeglipärased nädalased briifid,
üks-ühele vestlused tiimjuhtidega, townhall kohtumised, ajalehe artiklid ja muud võimalused aktuaalseid muutusi samm-sammult inforuumi tuua. Lisaks oleme ettevalmistamas tippspetsialistide arenguprogrammi, mille põhifookus on tulevikuoskuste omandamine.
Näiteks juhtivoperaatorid vanemates käitistes õpivad uuemate tootmiskäitiste süsteeme, et nad oleksid võimelised töötama nii ühes kui teises tehases. Siit edasi saab kujundada arenguprogramme ka spetsialistidele.
Oluline on luua hea õhkkond nii töö- kui ka vabal ajal. Ühised üritused annavad võimaluse meeskonnaga hoopis teistes olustikes tuttavaks saada. Motiveeritud kollektiiv toetab nii töötajat kui ka juhti. Meil on Eesti Energia kontsernis lisaks terve tiim, kes tegeleb töötaja tervisega – vaimse tervise ja aktiivse eluviisi edendamisega.
Minu vastupidavuse parim toetaja on tasakaalus pereelu ning aktiivne, sportlik ja tervislik eluviis. Igapäevane pikem kõnd aitab maandada tööstressi ja parandada une kvaliteeti. Loen väga palju ja tunnen huvi meie ümber toimuvate muutuste vastu (majandus, poliitika, kogukond, meeskond).
Kas säilenõtkus on midagi, mida saab treenida? Kui jah, siis millised on teie enda kõige tõhusamad harjumused selleks?
Säilenõtkus on juhtimistasandil seotud juhi või liidri isikutüübiga. Huvi avastada ja vastu võtta uut, on midagi ilma milleta säilenõtkust saavutada on keeruline. Kindlasti on vaja ärilist julgust minna uutele radadele ja aktsepteerida, et vanaviisi enam ei saa. Julgus minna uutele radadele on äärmiselt keeruline ülesanne pika ajalooga kontsernis, kus pärand, sisereeglid ja kujunenud harjumused võivad olla alguses vastutuuleks. Säilenõtkust ei ole võimalik juhtida läbi sisekorra või ettevõtte põhikirja. Kõige parem signaal, et ollakse õigel teel, on näha kui tihti tuleb kohtumistes ette lause „me oleme kogu aeg sedasi teinud ja on hästi läinud“ või „me ei saa teha kuna…“.
Ma ei taha otseselt väita, et nõtkust saab hästi treenida. Kõige parem „treening“ on olla aus selles, mida mina (loe töötaja) suudan ning olla teadlik oma tugevustest ja hoiakutest. Oluline on jääda autentseks ja mitte üritada ennast kellekski teiseks treenida. Seda harjumust ei tasu endale külge pookida.
Mis on olnud teie enda kõige keerulisemad hetked juhina? Kuidas olete neist üle saanud?
Juht ei ole masin, mis töötab ainult täistuuridel. Viimane keeruline faas oli 2022. aastal, kus tunnetasin, et vanamoodi edasi minna ei saa. Vaimne motivatsioonikütus oli otsakorral. Vähemalt oli tol ajal piisavalt elutarkust küsida nõu ja abi. Fontesega olid mitmed üks ühele sessioonid, et enda põhjanael uuesti paika saada. Seda tehes tajud ka hiljem palju paremini, kuidas muutus teisi inimesi mõjutab. Uue sihi seadmine ei toimu tundidega, selleks tuleb endale ka aega anda. Sa oled nagu fööniks ja sünnid aeg-ajalt uuesti. See on keeruline ja palju keerulisem kui igapäevane töörütm või kogemuslik harjumus. Seda hetke kirjeldan momendina, kus sa ei küsi, mis on sinu kui juhi nõrkus või tugevus – sa tead neid. Sa ei otsi teistsugust perfektset inimest kui see, kes sa oled.
Kas on mõni mõttetera, elufilosoofia või kogemus, mis on aidanud teid keerulistel hetkedel juhina edasi liikuda?
Elu ei ole soovikontsert. Keerulistel momentidel on sinu põhitoeks perekond. See on liim, mis hoiab sind tugevalt tee peal. Olen õppinud ennast rohkem avama ja olen leidnud, et selles ei ole midagi halba või häbiväärset. Oma töökarjääri algusaegadel olin väga mõjutatud rahvusvahelise finantssektori väga egoistlikust ja konkurentsitihedast maailmapildist. Keerulistel momentidel vaatan ma vahest peas tagasi ja mõtlen, et kas ma soovin uuesti minna tagasi tollesse „mina kesksesse“ maailma? Kiiresti tuleb „ei“ vastus ja pool lahendusteekonnast on seega olemas.
Kuidas teie jaoks kõlab ja mida tähendab sõna “värskemeelsus” juhtimises?
Esimene reaktsioon oli küsida, mida tähendab „värskemeelsus“? Tajun selle sõna kaudset tähendust valmisolekus meid ümbritsevast mürast läbi vaadata ja hoida ennast valmis muutusteks ka ootamatute nurkade alt.
Kas teil on olnud hetki, kus just värskemeelsus – uus lähenemine, ootamatu idee, teisiti mõtlemine – on viinud olulise muutuseni?
Usun, et ma saan oma uues rollis värskemeelselt ümberkujundada Eesti Energia energeetika ja tööstussuunda. 2025. aasta on otsustava tähtsusega. On asju, mida oleks võinud teha aastaid tagasi, kuid ei tehtud. Ootamatud ideed viivad ka meie ettevõtte uuele tasandile. Täna ei ole teisi valikuid. Juhina ei tasu oodata seda perfektset ja suurt lainet mis edasi kannab.
Kuidas hoida juhtimises avatust ja paindlikkust, et mitte kinni jääda vanadesse harjumustesse ja mõttemustritesse?
Ei saa sellest üle ega ümber, juhiks teeb juhi tema meeskond. See on kõige olulisem otsus, mis tuleb enne esimest tööpäeva teha. Sa ei kujunda ideaalis oma meeskonda selle järgi, kes sina oled, vaid selle järgi, mida nende tugevus üheskoos sind ja ettevõtet tugevamaks teeb. Samas peavad meeskonna liikmed oleme piisavalt nõtked, et muutustega kaasa tulla. Hindan samas väga meeskonna liikmeid, kes suudavad sind ka tagasi tõmmata, kui tajuvad, et teatud sammud on liiga varajased. See eeldab jälle avatud kommunikatsiooni ja nõusolekut aktsepteerida teist arvamust. Sedasi ei ankurdu muster või harjumus.
Kui mõtlete oma juhiks kasvamise teekonnale, siis mis on olnud kõige suurem muutus teie juhtimisfilosoofias võrreldes algusaegadega?
Võta aega ja ära kiirusta. Ära paku lahendusi vaid kuula lahendusi.
Lauri tiimiliikmete iseloomustus Laurile kui juhile:
Lauri juhtimisstiili iseloomustab otsekohesus, julgus ja vastutuse võtmine. Ta on konkreetne, kaalutlev ning lähtub otsuste tegemisel erinevatest võimalustest. Tema otsustavus ja analüütiline lähenemine tagavad, et valikud on hästi läbimõeldud. Tema rahulik ja tasakaalukus loob meeskonnas kindlustunde ning tema põhjalikud selgitused aitavad mõista nii eesmärke kui ka valikuid.
Lauri on tulemustele pühendunud, kuid soovib ka paremini mõista inimeste motivatsiooni ja käitumist ning arendada ennast selles valdkonnas. Ta ei pelga muutusi ja suudab juhtida neid kindlameelselt ja vastutustundlikult. Lauri tugevus on tasakaalukas reageerimine keerulistes olukordades ning põhjalike ja arusaadavate selgituste jagamine. Ta oskab kuulata ning võtab vastu argumente, kuid mõnikord võib tema kehakeel või reaktsioon anda märku, kui ta peab teemat juba ammendatuks. Mõnikord mõned inimesed tunnevad, et neid võiks rohkem kaasata.
Lauri on avatud uutele ideedele ja valmis neid ellu viima ning toetama, kui näeb nendest kasu või potentsiaali.
