Mitmeid aastaid tagasi oma töökarjääri algusaastail olin täis õhinat ning valmis oma esimeses “päris” töökohas kõike õppima. Töökeskkond tundus esialgu põnev, aga üsna ruttu hakkas silma üks kummaline muster: kõige kiiremad ja tõsisema näoga inimesed olid alati kõige tähtsamad.
Tiimijuhid liikusid mööda koridore tempokal sammul, vestlused kiired ja katkendlikud: “Mul on hullult kiire.” “Tähtaeg surub peale.” “Ma pole nädal aega normaalselt maganud.” Nad vaatasid sind läbi väsinud, kuid uhke pilgu, nagu öeldes: “Ma annan endast kõik.”
Olin segaduses. Kas nii peabki olema? Kas tõeline professionaalsus tähendab seda, et oled üle töötanud ja kuulutad uhkusega oma stressitaset? Kui ei kaevata stressi üle, kas ongi siis üldse tehtud piisavalt tööd?
Aastaid hiljem on mul hea meel, et sellest nähtusest räägitakse juba nimepidi ja seda mitte positiivses võtmes.
Lisaks tavapärastele teemadele kolleegide vahelises vestluses nagu ilm, Netflixi uus hittsari või nädalavahetuse sporditulemused, on normaalne, et jutt jõuab ka töökoormuse ja tähtaegadeni. Üks teema, mis on õigusega muutunud üha tavalisemaks, on see, kui stressis me oleme. Ärge saage valesti aru – jagatud mure võib olla pool muret, aidata kergendada koormat ning leida lahendusi. Ometigi võib stressiseisundi rõhutamisel olla ka pahupool – see võib muutuda justkui edukuse sümboliks, kus töötajad rõhutavad oma stressitaset, et jätta endast mulje kui asendamatust ja pühendunud töötajast.
Uuring, mis avaldati ajakirjas Personnel Psychology, näitab, et selline stressiga uhkustamine ehk stress-bragging võib tegelikult võõrandada kolleege, kahjustada suhteid ja suurendada töökeskkonnas pinget. Stressiga uhkustajaid ehk stressbraggereid võidakse tajuda vähem kompetentsetena, vähem meeldivatena ja nende kolleegid võivad olla vähem valmis neid aitama.
Allikas: Rodell, J. B., & kolleegid (2024). Personnel Psychology.
Miks inimesed “uhkustavad” stressiga?
Eksperdid toovad välja mitu võimalikku põhjust, miks juhid või meeskonnaliikmed stress-bragging’uga tegelevad: ✔ Stress on muutunud töökultuuris normiks. Inimesed usuvad, et kui nad pole stressis, siis nad ei tööta piisavalt palju. ✔ Tunnustusvajadus. Stressi väljendamine võib olla viis näidata, kui pühendunud ja oluline see inimene on. ✔ Soov saada toetust ja empaatiat. Teisalt võib tajutud stressist rääkimine olla ka appikarje, mitte tingimata uhkustamine.
Siiski on oluline eristada siirast stressist rääkimist ja stressiga uhkustamist. Kui töötajad lihtsalt mainivad, et neil on keeruline periood, ei muuda see neid kolleegide silmis vähem meeldivateks. Probleem tekib siis, kui stress muutub vahendiks enda olulisuse rõhutamiseks.
Allikas: Costea, B. (2024). People Management – “Stress Bragging: What is it and what should HR do about it?”
Uurimustulemused: kuidas stress-bragging mõjutab kollektiivi?
Esimene uuring: stress-bragging kahjustab mainet
360 USA-st pärit uuringus osalejale anti lugeda kirjeldusi kolleegidest, kes rääkisid oma tööst. Kirjeldused jagati nelja gruppi:
- Neutraalne: kolleeg rääkis lihtsalt konverentsist ega maininud stressi.
- Stressist rääkimine: kolleeg mainis, et „asjad on viimasel ajal üsna stressirohked.“
- Stress-bragging: kolleeg ütles, et konverents oli tore, kuid lisas, et see oli lihtsalt veel üks kohustus tema niigi suure koormuse otsa („sa ei kujuta ette, millise stressi all ma olen“).
- Enesekiitus: kolleeg rääkis oma saavutustest ja saadud auhinnast, mainimata stressi.
Tulemused näitasid, et stressiga uhkustanud töötajaid peeti vähem meeldivateks ja vähem kompetentseteks kui teisi, isegi võrreldes nendega, kes lihtsalt enda saavutustest rääkisid. Samuti olid kolleegid vähem valmis neid aitama.
Allikas: Rodell, J. B. (2024). Personnel Psychology.
Teine uuring: stress levib töökaaslastele
187 tööpaari osales pikemaajalisel uuringul, kus nad täitsid kolm ankeeti kahe nädala tagant. Tulemused kinnitasid, et stress-bragging põhjustas: ✔ Töötaja pädevuse ja meeldivuse madalamat hinnangut kolleegide silmis. ✔ Väiksemat valmisolekut stress-braggereid aidata. ✔ Suurenenud stressi ja läbipõlemist ka teistes töötajates, mis viitab stressi „ülekandumise“ efektile.
Uurijad leidsid, et kui juht või meeskonnaliige pidevalt oma stressist räägib, võib see käivitada kollektiivse reaktsiooni, kus teised tunnevad end rohkem stressis ja vähem võimekatena olevat, kuna nad võrdlevad oma töökoormust ja stressitaset kolleegiga. See tekitab töökeskkonna, kus stressist saab norm ja pideva ületöötamise kultuur süveneb.
Allikas: Robinson, B. (2024). Forbes – “4 Reasons ‘Stress Bragging’ Could Be Why Your Coworkers Avoid You”
Juhtide roll: kuidas stress-bragging’ut ennetada?
Eksperdid rõhutavad, et töökultuur, kus stress on edukuse sümbol, ei teki ainult töötajate initsiatiivist – tööandjad ja juhid mängivad selles olulist rolli.
Kui juhid väärtustavad töötajaid nende tajutud hõivatuse, mitte tulemuste põhjal, muutub stress normiks. Kui stress-bragging’ule ei pöörata tähelepanu, võib see süvendada ebatervet töökoormust ja vähendada töötajate heaolu. Kui juhid ise stressi eksponeerivad kui saavutuse märki, järgivad töötajad seda eeskujuna.
Allikas: Campbell, L. (2024). Wellbeing Partners – intervjuu People Management artiklis.
Mida peaksid tööandjad tegema?
Soovitused tööandjatele ja juhtidele:
- Tunnusta tulemuslikkust, mitte ületöötamist. Väldi stressi heroiseerimist.
- Loo keskkond, kus töötajad saavad stressist rääkida neutraalselt. Julgusta arutama töökoormuse üle ning kaardistama konkreetseid tööülesandeid, kus vajatakse tuge.
- Juhi enda käitumine on määrav. Kui juhid ise seavad tervislikke piire ja näitavad, et tasakaal on oluline, siis teevad seda ka meeskonnaliikmed.
Allikas: Preston, C. (2024). The Culture Builders – intervjuu People Management artiklis.
Järeldus: stress kui edukuse sümbol on kahjulik
Uuringud kinnitavad, et stress-bragging on kahjulik nii üksikisikule kui ka kollektiivile. See mitte ainult ei kahjusta töötaja enda mainet, vaid võib suurendada ka teiste töötajate stressitaset ja aidata kaasa läbipõlemisele. Seetõttu peaksid nii töötajad kui ka juhid olema teadlikud sellest, kuidas stressist räägitakse, ning looma töökultuuri, kus edu mõõdetakse mitte stressi hulga, vaid töötajate heaolu ja tulemuslikkuse järgi.
Autor: Juta Palmeri, Fontese juhtivkonsultant
Allikad:
Rodell, J. B. (2024). Personnel Psychology – “The Effects of Stress Bragging in the Workplace”
Robinson, B. (2024). Forbes – “4 Reasons ‘Stress Bragging’ Could Be Why Your Coworkers Avoid You”
Costea, B. (2024). People Management – “Stress Bragging: What is it and what should HR do about it?”
Campbell, L. (2024). Wellbeing Partners – intervjuu People Management artiklis.
Preston, C. (2024). The Culture Builders – intervjuu People Management artiklis.
