Kas sa usud, et sinu kaotatud rahakott sulle tagastatakse? 

Nagu värske World Happiness Report 2025 näitab, võib usk inimeste headusesse ja hoolivusse olla üks olulisemaid tegureid tunnetatud heaolu puhul. Raport toob esile, kuidas lahked teod nagu annetamine, vabatahtlik tegevus ja võõraste abistamine on seotud suurema heaolutundega üle kogu maailma. Kuigi COVID-ajastu lahkuse tõus on 2024. aastaks veidi langenud, on need tasemed endiselt enam kui 10% kõrgemad kui enne pandeemiat. Eriti märgatavalt on kasvanud võõraste abistamine, mis on keskmiselt 18% kõrgem kui 2017–2019.

Uuring toob esile, et mitte ainult heategude tegemine, vaid ka ootus, et teised käituvad lahkelt, on tugev õnnetunde ennustaja. Tugevamgi kui hirm negatiivsete sündmuste ees.

Usk lahkusesse kui nähtamatu turvavõrk

Muuseas, paljud inimesed alahindavad oma kogukonna lahkust. Näiteks kaotatud rahakoti tagastamise tegelikud määrad on palju kõrgemad, kui inimesed eeldavad. Seda eriti Põhjamaades. Rahvusvahelises uuringus paluti inimestel hinnata, kui tõenäoline on, et nende kadunud rahakott leitakse ja tagastatakse:

  • naabri poolt,
  • võõra inimese poolt,
  • politsei poolt.

Enamik vastajaid ei olnud eriti optimistlikud, seda eriti võõraste suhtes. Kui teadlased viisid läbi reaalseid eksperimente (rahakotid „kaotati“ eri riikides), selgus hoopis midagi muud: üle 60% rahakottidest tagastati, Põhjamaades isegi rohkem kui 80%.

See leid ei räägi ainult aususest. See tähendab ka, et inimesed, kes eeldavad heatahtlikku käitumist teistelt (näiteks tagastatud rahakott või abistamine hädas) hindavad oma elu keskmiselt oluliselt positiivsemalt. See usaldus ja ootus teiste headusesse loob emotsionaalse turvatunde, mis toetab üldist heaolu ka ebakindlatel aegadel. Teisisõnu – meie sisemine hoiak, et maailm on pigem lahke koht, loob meile rohkem rõõmu ja rahulolu. Isegi rohkem kui näiteks kõrge sissetulek.

Raporti autorid märgivad, et ootus lahkusele aitab vähendada õnnelikkuse ebavõrdsust ühiskonnas*. Mida see tähendab? Kui räägitakse õnnelikkuse ebavõrdsusest, siis mõeldakse seda, et mõned inimesed kogevad elus rohkem raskusi ja tagasilööke kui teised (näiteks vaesust, haigusi, töötust või isiklikke kriise). Kuigi need kogemused on väga erinevad, on võimalik ühiskonnana vähendada nende sündmuste mõju inimese üldisele heaolule. Küsite kuidas. Siin tulebki mängu usk heatahtlikkusse. Kui inimene usub, et teised tema ümber on hoolivad ja valmis aitama, siis ta tunneb end vähem haavatavana. Selline usalduslik hoiak loob emotsionaalse ja sotsiaalse turvavõrgu.

Näide: Inimene kaotab töö. Kui ta usub, et kogukonnas on hoolivad inimesed, kes aitavad, jagavad infot või toetavad, siis see leevendab tema stressi ja hirmu ning tema eluga rahulolu ei lange nii järsult kui inimese puhul, kes tunneb end üksi ja usub, et keegi ei hooli.

*Raporti järgi on ootus, et teised käituvad õiglaselt ja lahkelt, seotud madalama „happiness inequality“ näitajaga.  

 

Usk headusesse ei ole ainult individuaalne optimistlik hoiak, vaid toimib kui sotsiaalne liim

Uuring kinnitab, et heatahtlikkuse ootus ei ole naiivne lootus, vaid väärtuslik sisemine ressurss. See aitab meil end turvalisemalt tunda, toetab vaimset tervist ja suurendab üldist eluga rahulolu. Samuti levib lahkus sotsiaalsetes võrgustikes selliselt, et kui üks inimene kogeb hoolivust, on ta tõenäolisemalt valmis seda edasi andma.

Mõttekoht: 

  • Millal kogesid viimati, et keegi käitus ootamatult heatahtlikult? Kuidas see sind mõjutas?
  • Kas sinu elus on olnud hetki, kus just teiste headusesse uskumine aitas edasi minna?

Autor: Juta Palmeri, juhtivkonsultant

Allikas: World Happiness Report 2025, Chapter 2: Caring and Sharing: Global Analysis of Happiness and Kindness. https://worldhappiness.report/ed/2025/