RMK peadirektor Mikk Marran oli üks neist, kes avas uksed haridusjuhile juhtimispraktikaks. Tema vaade näitab, kui palju on erasektoril hariduselt õppida – ja vastupidi. Intervjueeris Teele Dintsenko.
Mis ajendas sind osa võtma Haridusjuhtide praktikaprogrammist ja pakkuma end mentoriks haridusjuhile?
Panustama ajendas Fontese kutse programmiga liituda. Pikka mõtlemisaega me ei vajanud, sest kutse sellisesse programmi on tunnustus asutusele – RMK-le – ja meie asutusest välja valitud mentoritele – Agne Aijale (RMK tugivaldkonna juht) ning mulle. See kogemus on kindlasti laiendanud minu arusaama Eesti haridusmaastikust ja sealsetest väljakutsetest ning sellest, kui võimekad inimesed seal töötavad.
Kas ja kuidas mõjutas see kogemus sinu arusaamist kooli juhtimisest ja koolijuhiks olemisest?
Ikka mõjutas. Naljaga pooleks andis see ainet mõteteks, et ehk ei olegi minu töö kõige raskem. Selgelt on kooli juhtide väljakutsed üsna keerulised. Minu mentee on Tallinna Mahtra Põhikooli direktor Edgar Roditšenko, kes seisab teiste koolijuhtide kõrval veelgi suuremate väljakutsete ees, kuna Mahtra kool läheb üle eestikeelsele õppele. Me kõik võime ette kujutada, milliseid lahendamist vajavaid teemasid see endaga kaasa toob. Samas on kindlasti tegemist ülimalt olulise ülesandega, mis on seotud kogu riigi arenguga.
“Hea juht ja juhtimine on tänapäeval justkui inimõigus” – Mikk Marran
Milliseid oskuseid peaksid tänased haridusjuhid eeskätt arendama, et olla konkurentsivõimelised, saada hakkama muutuste ja ootustega?
Mina soovitan tänastel haridusjuhtidel ennast pidevalt ka juhina edasi arendada, sest hea juht ja juhtimine on tänapäeval justkui inimõigus. Siin on kindlasti vaja ka koolipidajate panust, et tagada motivatsioon ja selged eesmärgid nendel võtmekohtadel olevatele inimestele.
Mida sina tänases haridussüsteemis muudaksid/ algataksid?
Kuldkala küsimus. Esiteks, ma annaksin koolide juhtidele rohkem ressurssi. See ei tähenda, et iga kool peaks juurde saama miljon eurot aastas, aga tihti oleks abiks ka see, kui koolid saaksid lisaks tööle võtta paar-kolm inimest. Praegu paistab, et koolijuhid peavad olema samal ajal tippjuhid, personalijuhid, juhiabid, sotsiaalmeediavõlurid, psühholoogid jne. Kuid kõiki neid ülesandeid koolijuhi õlgadele panna on liiga palju.
Teiseks, ma looksin võimaluse, et tänased erasektori juhid saaksid võtta vaheaasta ja minna tööle mõnesse kooli. Ma usun, et see oleks väga arendav ja kasulik mõlemale osapoolele.
Kolmandaks, ma seaks igale õppeasutusele konkreetsed omanikuootused, tulemuseesmärgid ning vajalikud strateegiad ja ressursid nende elluviimiseks. Oluline oleks, et toimuks regulaarne sisuline diskussioon nende eesmärkide täitmise progressi osas. Põhimõtteliselt – nagu erafirmas või riigi äriühingus – teeks juhatus pidevat koostööd nõukoguga.
Mõtleme nüüd kaugemale – millisena näed tuleviku juhtimist/järeltuleva põlvkonna juhtimist? Millega peavad juhid täna tegelema, et olla ka tulevikus võimelised hästi juhtima?
Ma arvan, et tänased ja tuleviku juhid peaks võtma lähenemise, et head juhid ei saa kunagi valmis ja keegi ei sünni täiuslikuks juhiks. See on pidev teekond. Tuleb hankida uusi kogemusi, õppida juurde, et end arendada, end kõrvalt vaadata, võtta arvesse tagasisidet. Järeltulev põlvkond vajab kindlasti personaalsemat lähenemist, tuleb arvestada erinevate nüansside ja soovidega. Olgu selleks siis paindlik tööaeg, kaugtöö, tehnoloogilised abivahendid. Ei saa eeldada, et kui oled üks kord lavalt suuna kätte andnud, siis kogu masinavärk saab sinust lennult aru. Hästi oluline on see, et juht oskaks ennast kõrvalt vaadata ja oma tegevusi korrigeerida. Tuleviku juhid peavad kindlasti rohkem arendama kuulamis – ja kuulda võtmise oskust.
Sa oled juht ja mentor – milline on sinu järgmine samm enesearengu teekonnal?
Ma võtan hoogu, et minna jälle kraadiõppesse. Aastaid olen tahtnud minna Tallinna Ehituskooli lühikesele maalri baaskursusele, aga kahjuks ei ole kalendrit klappima saanud. Arvan, et oleks põnev õppida midagi päris uut ja kohtuda uute õppejõudude ja kaasõpilastega.
Kuidas hoiad end juhtimisalaste trendide ja teadmistega kursis?
Mentoriks olek aitab hästi olla kursis erinevate väljakutsetega ja mõtestada ka enda jaoks, kuidas neid lahendaksin. Püüan palju lugeda, võimalusel käia koolitustel ja konverentsidel. Iga selline võimalus loob peas uue seose. Olen ka Harvard Business Review ja The Economist`i fänn ja jooksutrenni ajal kuulan erinevaid juhtimisalaseid podcaste.
Mikk Marran näeb Haridusjuhtide Praktikaprogrammis kahesuunalist õppimist- ühelt poolt saab haridusjuht võimaluse kogeda suurt süsteemi, teisalt avardab see ka mentori vaadet. Mikk Marran tõstab esile, kui palju koolijuhtidelt tegelikult nõutakse ning kui oluline oleks anda neile rohkem tuge. Tema ettepanekud – alates ressursside suurendamisest kuni erasektori juhtide „praktikaaastani“ koolis – on provokatiivsed, aga konstruktiivsed. Tema koostöö Edgar Roditšenkoga andis mõlemale väärtusliku arengutõuke.
