Arengurakett ei olnud seekord lihtsalt sündmus. See oli nagu stardiplatvorm, kus tehniline mõtlemine ja inimkeskne juhtimine pandi ühele trajektoorile. Kui inseneerias on harjumuspärane otsida süsteemist tõrget, siis selle Arenguraketi fookus nihutas fookuse inimesele – sinna, kus sünnivad pühendumus, julgus ja innovatsioon.
Arenguraketi lennu tegi eriliseks ka formaat. Vilistlasmentee Piret Jõhviku eestvedamisel moodustati 10 laudkonda põhimõttel, et igas lauas on koos erinevad vaatenurgad: mentor, õppejõud või õppeasutuse esindaja, ettevõtja või ettevõtte esindaja ning loomulikult tudengid. See mitmekesisus ei olnud juhuslik – see oli teadlik valik, et tekiks päris dialoog hariduse ja töömaailma vahel, mida toetab Fontese mentor, kes juhib arutelu laudkonnas.
Kahel ringil sügavamale
Laudkondades toimusid arutelud kahel korral. Esimeses arutelus otsiti vastust küsimusele:Millist mentorlust vajab uus töötaja, kes siseneb esimest korda tööturule? Mida saab juht teha, et toetada tudengit hetkel, kui temalt oodatakse juba tulemusi? Kõlama jäi mõte, et tehnilise sisseelamise kõrval on võtmetähtsusega psühholoogiline turvatunne – teadmine, et võib küsida, katsetada ja eksida, see ongi õppimine päris tööelus.
Teises töötoas praktiseerisid osalejad Feed Forward harjutust. Osaleja rääkis 2–3 minutit ühest päriselulisest juhtumist. Kuulaja ei esitanud küsimusi, vaid andis 1–3 soovitust edasiminekuks. Fookus ei olnud mineviku analüüsimisel, vaid tuleviku kujundamisel. Ürituse lõpus pani iga osaleja kirja ühe mõtte, mille ta koolituselt sai ja mille ta järgmise 30 päeva jooksul ellu viib, ning andis selle oma parempoolsele lauanaabrile. Märtsi alguses saadab Fontes osalejatele meeldetuletuse, et aeg on lauanaabrile e-kiri saata küsimusega: kuidas õnnestus? Just selline praktiline kokkulepe aitab koolitusel saadud mõttel muutuda teoks ja viib sammu edasi.
Mentorite peegeldus: süsteemist inimeseni
Mentor Margus Viher jagas: „Suur tänu kaasamise eest. Laudkondade arutelusid juhtida oli puhas rõõm.“ Tema jaoks olid kõige inspireerivamad ja elavamad ettekanded Cathy-Liis Põlluveerilt jaMargus Sammelsaarilt, kuid kandvaid mõtteid jagasid ka Piret Jamnes, Maarja Kaasik-Ots ja Sirli Männiksaar. Paneel andis hea ülevaate erinevatest vaatenurkadest ja päris murekohtadest.
Üks mentor, kes soovis jääda anonüümseks, sõnastas lihtsalt: „See ettevõtmine oli väga hea.“
Mentor Ave Kala jagatud tagasisidest jäi kõlama mitu olulist taipamist:
- Inseneeria-spetsiifiline arengurakett oli loogiliselt ja tugevalt üles ehitatud ning avas uue vaatenurga coachiva juhtimise sobitamisele tehnilisse maailma.
- Insenerist juhiks kasvamisel kiputakse tõrke korral otsima viga süsteemist või protsessist – ja unustatakse inimene.
- Alustava juhi toetamine mentorluse kaudu vajab teadlikkust ja praktilisi tööriistu.
- Märksõna „eeldama“ võib olla juhtimises komistuskivi – kui ei küsi, siis ei tea.
Eriliselt toodi esile noorte juhtide sisukad ja kaasahaaravad ettekanded – midagi, mida Eestis alati ei kohta. Arenguraketi latt sai seatud kõrgele.
Mis jäi kandma?
Arengurakett kinnitas, et inimesed ei ole lineaarsed süsteemid. Neid ei saa „debug’ida“. Neid saab kuulata, toetada ja arendada. Noored insenerid otsivad tähendust – nad tahavad mõista, miks ja kellele väärtust luuakse. Kui missioon on selge, sünnib ka pühendumus. Innovatsioon vajab julgust katsetada. Juhtimine vajab julgust küsida.
Arenguraketi kõige olulisem sõnum: tehnoloogia ja mentorlus ei ole kaks paralleelset rada. Need on üks ja sama teekond, samal planeedil Maa – kui neid teadlikult ühendada.
