Tänavuse aasta viimane Arengurakett Psühholoogiline turvalisus – vatt, vundament või mõlemad? toimus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Üritus pakkus mitmekülgseid vaatenurki psühholoogilise turvalisuse loomisele meeskondades. Osalejate mõtted peatusid nii juhtide sisemisel kompassil, organisatsioonikultuuril kui ka igapäevastel valikutel, mis kujundavad inimeste heaolu ja koostööd. Küsisime muljeid Aliceilt, Kerttult ja Laurilt.
Juhi sisemine kompass ja otsuste selgus
Kõigi kolme osaleja hinnangul mängib juht psühholoogilise turvalisuse loomisel keskset rolli.
Alice tõi esile Kert Valdaru mõtte veendumuste, väärtuste ja käitumise kooskõlast: “Juhi kompass koosneb veendumustest, väärtustest ja käitumisest – ka valusaid otsuseid tuleb teha südametunnistuse järgi.”
Lauri sidus sama mõtte enda mentorluskogemusega, rõhutades selguse jõudu: “Otsus peab olema loogiline, etteaimatav ja õiglane – see loob psühholoogilist turvalisust.”
Pehmete oskuste ehk „power skills“ ja hooliva juhtimise mõju
Alice pani tähele Marko Lepiku rõhuasetust pehmete oskuste üha kasvavale tähtsusele juhtimises — põhjusega nimetatakse neid inglise keeles juba power skills’iks. Samuti tõi ta esile Pille Parind-Nisula sõnumi, et hooliv, igapäevane juhtimine on andmetel põhinevalt kriitiline tegur.
See haakus ka Lauri enda kogemusega: juhtimine pole ainult otsused ja tulemused, vaid selge ja järjepidev sisemine loogika, mida juhid oma käitumisega kehastavad ja millega nad loovad usalduse.
Juhi enda heaolu ja teadvelolek
Kõik kolm osalejat tõid esile Helena Väljaste praktilised teadvelolekuharjutused.
Alice jagas väikest, kohe rakendatavat tehnikat: “Mõtle viiele asjale, mis sind täna rõõmustas… haara need rõõmud endaga kaasa.”
Kerttu lisas, et see metoodika on haridusvaldkonnas juba aastaid kasutusel ning on innustav näha, et ettevõtted hakkavad seda samuti töötajate heaolu toetamiseks rakendama.
Lauri sõnastas oma peamise taipamise selgelt: “Minu heaolu eest vastutan eelkõige mina ise – see ei ole kellegi teise ülesanne.”
Kultuuriline mitmekesisus ja töökeskkonna valmisolek
Kultuurilise mitmekesisuse teemaline paneel kõnetas nii Alicet kui Kerttut.
Alice tõi esile panelistide ühise järelduse: kultuurikoolitus ennetab suure osa valestimõistmistest.
Kerttu, kelle igapäevatöö on tihedalt seotud rahvusvaheliste peredega, sõnastas oma kogemuse nii: “Töökohal on suur roll, et töötaja ja tema pere saaksid Eestis kiiresti kohaneda – info, tugi ja keeleõpe on elementaarsed.”
Missioonitundest kantud keskkond ja sotsiaalne vastutus
Kerttu rõhutas Arenguraketi toimumispaiga — Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse — tähenduslikkust. See kõnetas tema enda aastatepikkust tööd erivajadustega noorte hariduse edendajana. Tema üleskutse ettevõtetele oli konkreetne ja südamlik: “Meie väikeses riigis on väga oluline, et igaüks leiaks endale rakendust – töökohtade loomine erivajadustega inimestele on meie ühine vastutus.”
Osalejad toovad välja, et kui juhid tegutsevad sisemise kompassi järgi, mõtestavad kultuurilisi erinevusi ning loovad tingimusi teadvelolekuks ja kasvuks, kujuneb meeskond, kus inimesed saavad päriselt areneda ja panustada. Mitmed ettekanded olid „julged ja ausad“, mis on omaette märk tõeliselt turvalise ruumi olemasolust.
Oma muljeid jagasid: Alice Salumets, Kerttu Mölder-Jevdokimov, Lauri Leinuste
Aitäh korraldustiimile: Maarja Kaasik-Ots, Rainer Ratnik ja Pille Parind-Nisula, Gerli Neppi
