Meetodi päritolu
Skaalade kasutamine pärineb lahenduskesksest lühiteraapiast, mille töötasid välja 1980. aastatel terapeudid Steve de Shazer ja Insoo Kim Berg. Selle lähenemise keskne idee on suunata tähelepanu probleemide asemel lahendustele, edusammudele ja olemasolevatele ressurssidele. Skaalad (nt 1–10) aitavad muuta subjektiivsed kogemused mõõdetavamaks ja arutelud konkreetsemaks. Juhtimises ja mentorluses on see lihtne kuid võimas tööriist, mis toetab refleksiooni, eneseanalüüsi ja arenguplaanide sõnastamist.
Skaalade kasutamine mentorina
Coachivat mentorlust rakendades ja GROW mudelit kasutades on skaalad sisse kirjutatud juba GROW mudeli esimesse ja viimasesse ossa (Goal, Will). Samas on neid võimalik täiendavalt kasutada ka mudeli muudes osades.
Tavaliselt kasutatakse 1-10 skaalat. Skaalasid võib küsida suuliselt, joonistada paberile või tahvlile, näidata käega või siis paluda menteel ette kujutada see skaala põrandal ning paluda tal sellel liikuda (see sobib eriti kinesteetilistele õppuritele).
Oluline on teada, et kõrget skoori tähendavad numbrid alatest 7-st. Kui mentee ütleb väiksema numbri, siis on suurepärane võimalus hakata sealt ühe palli kaupa kõrgemale liikuma, et uurida, mis teda takistab kõrgemat hinnangut andmast („Mis peaks juhtuda, et saaksid anda ühe palli võrra kõrgema hinnangu?). Samuti võib vahel küsida, mis aitab tal praegusel numbril püsida ja mitte allapoole langeda (jõuvarude kraadimine)?
Skaalasid saab kasutada enesetunde, rahulolu, pühendumuse, motivatsiooni, realistlikkuse, kvaliteedi, edukuse jne mõõtmiseks.
Mõned näidisküsimused mentorile kasutamiseks (1-10 skaalal):
- Kui oluline see teema sulle skaalal 1-10 praegu juhina on?
- Kui enesekindalt sa ennast selles olukorras tunned?
- Kuivõrd usud, et sa selle eesmärgi saavutad?
- Mis on sinu valmisolek see samm astuda?
- Kuivõrd rahul oled enda tänase töörolliga?
- Kuidas hindad enda strateegilise mõtlemise kompetentsi?
Eelkõige liigutakse skaalasid kasutades olevikust tulevikku. Kaugemasse minevikku ei minda. Erandkorras võib korraks küsida: Kus oli 1-10 skaalal sinu töömotivatsioon selle aasta alguses? See võib anda lisainfot, kui hetkel on mentee motivatsioon madal. Sel juhul saabki mentor kohe küsida lisaküsimuse: „Mis vahepeal toimus, et aasta alguse numbrist (7) sai tänaseks 3?
Skaalade kasutamine juhina
Juhitöös aitab skaalade kasutamine hinnata kiiresti töötaja hetkeolukorda, märgata muutusi ajas, toetada enesehindamist, muuta omavahelised vestlused vähem abstraktseks.
Alati on põhiküsimusest edasi minnes kasulik küsida lisaküsimusi, et meeskonnaliige avaks enda antud numbrit lähemalt. See on juhi jaoks väga informatiivne ja samas toetab töötaja eneseteadlikkust, ta saab aru ja mõistab selgemalt teda pidurdavaid aspekte ja takistusi.
Näiteks (skaalal 1-10):
- Kuivõrd kindlalt sa ennast tunned, kui võtad selle ülesande enda peale?
- Kuivõrd kompetentsena sa tunned ennast oma tänases töörollis?
Regulaarsetel juhi 1:1 vestlustel ja aastavestlustel aitab skaalade kasutamine mõõta töömotivatsiooni, töökoormust, selgust eesmärkides, rahulolu koostööga, pühendumist organisatsioonile, jne.
Näiteks (skaalal 1-10):
- Kuivõrd rahule ise jäid oma eelmise aasta töötulemustega?
- Kuidas hindad koostööd meie meeskonnas?
- Kui arusaadav ja selge sulle see seatud eesmärk on?
- Kui realistlik sulle tundub sinu algavaks aastaks võetud eesmärk?
Skaalasid saab kasutada nii 1:1 vestlusel kui ka ositi samaaegsel suhtlemisel terve meeskonnaga.
Oluline on juhi neutraalne toetus skaalaküsimustele ja hinnanguvabadus, sh küsimuse: „Miks nii madal?“ vältimine ja selle asemel sõbraliku uudishimuga lähenemine. Alati peaks lihtsalt numbri küsimusele järgnema teemat süvendav küsimus või küsimused. Fookuses võiks olla väikese edusammud, alati liigutakse skaalal edasi ainult ühe palli/sammu võrra. Teretulnud on ka jõustavad lisaküsimused. Näiteks: „Mis täna juba hästi töötab?“
Tüüpilisemaks vigadeks skaalade kasutamisel on ainult numbri küsimine ilma lisaküsimuste või aruteluta, liiga sagedane skaalade kasutamine ja skaalade kasutamine kontrolli- mitte arengumeetodina.
Kokkuvõtteks
Skaalaküsimused on mentorile ja juhile lihtne, kuid süsteemne viis mõista inimeste sisemist seisundit – motivatsiooni, valmisolekut, enesekindlust ja usku oma võimetesse. Nende tugevus seisneb visuaalses lihtsuses ja refleksiooni sügavuses. Kui juht kasutab skaalasid järjepidevalt ja toetava hoiakuga, muutuvad need dialoogi sillaks, mitte hindamisvahendiks.
Soovituslik lisalugemine:
“How to Use Scaling Questions in Coaching” (Andy Smith)
„ Scaling Questions – Denise Corey Coaching“ (Denise Corey)
