Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppedirektor Tiia Tiisler sukeldus praktikasse Boltis, et õppida, kuidas juhtimine toimib väljaspool haridust. See oli samm uudishimust, mis kujunes tõeliseks peegelduseks iseendast. Intervjueeris Teele Dintsenko.
Mis ajendas sind astuma välja enda igapäevasest rollist ning asuma juhtimispraktikale? Mida see kogemus sulle õpetas?
Mind ajendas seda teekonda ette võtma uudishimu ja varasemate osalejate tiivustav tagasiside. Olin valmis end uues situatsioonis proovile panema ning uuenenud juhtimispraktikaid nägema, kogema ja nendest õppima. Kordagi pole kahetsenud, nii õpetlik ja äge teekond on olnud! Praktikal ehk oma igapäevasest tööst eemal olemine õpetas asjadest lahti laskma. Sain kinnitust sellele, et asendamatuid inimesi ei ole – ja suutsin seda endale ka tõestada.
Mõtleme nüüd kaugemale – millisena näed tuleviku juhtimist, järeltuleva põlvkonna juhtimist? Millega peavad juhid täna tegelema, et olla ka tulevikus võimelised hästi juhtima?
Olen juhina veendunud, et hea ja turvaline keskkond on juhtimise alustala. Inimeste vaimse heaolu toetamine on võtmetähtsusega – kui töötajal on tööl hea olla, siis võidavad sellest lõppkokkuvõttes kõik. Tänapäeva juhid on oma töötajate jaoks, mitte vastupidi.
„Ainult terve juht saab toetada tervet meeskonda.“ – Tiia Tiisler
Nüüd kui juhtimispraktika on läbi, omandatud on väga palju uusi teadmisi ja oskuseid – mis on sinu järgmine samm enesearengu teekonnal?
Minu üks arengufookuse punktidest praktika ajal oli enesehoid, mis tuli välja ka minu juhiprofiili analüüsist, mille Fontes viib läbi kõikide programmi kandideerinud haridusjuhtidega. Mul on olnud raske leida tasakaalu töö ja eraelu vahel, kuid nüüd olen seda teadlikult fookusesse võtnud. Proovin olla selles iga päev sammukese parem. Ainult terve juht saab luua ja toetada tervet meeskonda.
Tiia Tiisler koges praktikal olles suurt isiklikku arengut. Ta õppis lahti laskma ja usaldama oma meeskonda. Tema fookuses oli tasakaalu leidmine töö ja eraelu vahel – see, mis sageli juhi arengu pidurdab. Praktikakogemus andis talle kinnituse, et juhtimist saab teha ka kerguse ja rõõmuga. Ta usub, et hariduses on juhtimiskultuuri areng võimalik – kui juht ise end arendab ja hoiab.
