See on hea küsimus mõtterännaku alustamiseks, mis viib sind parimal juhul puhta arusaamiseni oma kutsumusest ja halvimal juhul tõdemiseni, et seda, mida sa PEAD tegema on rohkem kui seda, mida TAHAD.

Ebakindlal pinnasel navigeerimise kunst

Aga vaatame olukorda teise nurga alt. Praegusel ajal on inimeste plaanid pigem lühiajalised ja suuri otsuseid ning ideaalset tulevikku disainivad tegevused kipuvad vähem populaarsed olema. Alalhoidlikkus on tingitud olukorrast maailmas, kus ebakindlus, etteennustamatus ja kiired muutused on võtnud ootamatuid vorme. Suur vajadus kindluse ja turvatunde järele kaalub üles unistuste poole viivate alternatiivsete radade ahvatlused. Ebameeldivad üllatused, mis on murendanud meie arusaamist kaasaegsest tsivilisatsiooni arengust ja humaansuse reeglitest on inimesi võõrutanud uljast muretusest. Kogutakse taas varusid ja mõeldakse toimetuleku peale. Plaan B olemasolu on vältimatu, plaan C ka vajalik.

Kuidas sellised olud on mõjutanud inimeste suhtumist oma karjääri ja sellega seotud tegevusi?

Andrea Fruhling ja Norman Amundson on oma 2024. aastal ilmunud „Career Wayfinderis“ kirjeldanud seda kui navigeerimist olemasoleval maastikul, kus kõigepealt võõrasse kohta sattudes tunneme ennast eksinuna, siis hakkame ringi vaatama ja otsima tuttavaid maamärke ja suunaviitasid, mis aitaksid meil õiget teed leida. Sealjuures on abiks positiivne lootus, et see õige tee leidub. Ja seda lootust aitab üleval hoida tähendusrikas eesmärk ning konkreetsed tegevused, mille kohta teame, et nende abil jõuame õigele rajale.

KUIDAS otsida oma rada muutub sama oluliseks kui MIDA otsida. See tähendab et karjääri kujundamise oskused on tõusmas toimetulekuoskusteks.

Karjäärimüüdid, mis jäävad minevikku

  • Ma saan õnnelik olla ainult siis, kui leian enda jaoks ideaalse, unistuste töö. 

Heaolu poole püüdlemine on loomulik, aga töö on ainult üks tahk elust ega saa rahuldada meie kõiki vajadusi. Seega, kui pöörata see müüt ringi – tööl pidevalt õnnelik olemine ei saa olla omaette eesmärk. Frank Martela oma 2025. aastal ilmunud raamatus „Stop chasing happiness“ väidab, et kramplik õnnetaotlus teeb inimesed hoopis õnnetuks. Omada aga elus sihti ja otsida enda jaoks tähendust ja teiste jaoks väärtust loovat tööd on teine asi. Nende tegevuste käigus võib tunda õnnetunnet. See tähendab, et õnn on pigem praktikaga kaasnev nähtus, mida aeg-ajalt kogeme. Kui õnnelik olemine on norm, võib selle poole pürgimine kurnav ja masendust tekitav olla, kuna inimesel tuleb liiga tihti tõdeda, et nende elu ei vasta normile.

Ken Robinson on oma 2009. aastal ilmunud bestselleris nimetanud sellist tegevust, kus kohtuvad inimese loomuomane talent ja kirg ning mille käigus inimene võib kaotada ajataju ning kus protsessi nautimine on vähemalt sama tugevat emotsiooni tekitav kui tulemus, elemendiks (The Element). Ehk on edu võti oma ELEMENDI otsimine?

  • On olemas lihtsad nipid, näiteks vaid paar kohtumist karjäärinõustajaga, mis viivad hästi makstud töökohale mainekas ettevõttes. 

Enne enda jaoks suurepärase väljakutse leidmist tuleb vahel omandada kogemust  ja panustada tegevustesse, mis ei ole läbinisti toredad ega kerged. Hea töökoht ei ole tavaliselt juhusliku vedamise tulemus. Eesmärk on õppida tundma oma tugevusi, toetada neid haakuvate oskuste ja teadmiste omandamisega ning leida võimalus oma unikaalse pädevuste profiili ja potentsiaali rakendamiseks. See võtab üksjagu aega ja nõuab järjekindlust ning ettetulevate väljakutsetega toimetulekut. Enda tundmaõppimisel aitavad küll testid ja karjäärinõustaja, kuid mõned taipamised tekivad ainult praktilise tegutsemise, katsetamise ja küpsemise käigus.

  • Peamine meetod töö leidmiseks on oma CV korda teha ja see saata võimalikult paljudesse kohtadesse. 

Paljud inimesed frustreeruvad, kuna on saatnud välja kümneid või sadu CV-sid ja midagi ei juhtu. Aga kasutamata on jäänud muud meetodid, mis kuuluvad karjääri kujundamise ja toimetulekuoskuste hulka: kontaktid oma võrgustiku liikmetega, oskuslik enda bränding sobivates kanalites, ettevõtjana tegutsemise alustamine, tööampsude pakkumine jms. Ja jällegi – enda hea tundmine aitab ka olukorras, kus tekib ootamatu töökoha kaotus, mis võib piltlikult öeldes jalad alt lüüa.
2020. aastal töötas Hope Action grupp, kuhu kuulusid Spencer Niles, Hyung Joon Yoo ja Norman Amundson, välja lähenemise, mis kirjeldas inimeste keskse vajadusena leida tähendusrikas eesmärk ja strateegia selle poole liikumiseks. Mis on selle lähenemise juures uut? Metoodika, mille osadeks on nii enda jaoks elus olulise väljaselgitamine, enda unikaalsete omaduste ja võimete tundmaõppimine, võimalike visioonide kaardistamine kui ka suuna seadmine ja selle sees tegevusplaanide sättimine, sisaldab keskse uue teemana kohanemist ja adapteerumist muutuvate oludega.

Kohanemine kui keskne oskus

Edasiliikumine soovitud suunas nõuab nii energiat kui õiget momentumit. Kui asjad ei lähe nii nagu loodetud, tuleb kiiresti analüüsida võimalusi ja leida uus strateegia edasiliikumiseks või kohanemiseks. Positiivse hoiaku säilitamine ebakindlas olukorras ehk siis lootusrikas tegutsemisvõimet säilitav ja konkreetseid metoodikaid rakendav kohanemine näib olevat lähiaegadel edu võti.

Autor: Piret Jamnes, Fontese juhatuse liige ja arendustiimi juht.